Ükssarvik

Ükssarvik on mütoloogiline olevus, puhtuse ja süütuse sümbol, kes näeb välja nagu kits, kel on otsa ees jäätisetorbik. Väidetavalt ei saa ükssarvikut vangistada keegi peale neitsi. Tänapäeva iroonilistes pseudoreligioonides on paradoksaalsete religioossete sümbolite ja kontseptsioonide analoogina võetud sümboliks nähtamatu roosa ükssarvik.

Sileesiast pärit Neitsi Maarja ükssarvikuga, puunikerdus ligikaudu aastast 1480 (Poola Rahvusmuuseum Varssavis).
Tundmatu meister, "Daam ükssarvikuga" gobelääniseeriast "Mu ainsale ihaldusele" (15. saj lõpp)
Hüppav poola ükssarvik Łódźis.


DraamaRedigeeri

  • Oleksid sa ükssarvik, hukutaksid sind uhkus ja raev ning teeksid sinust endale su ägeduse saagi.

ProosaRedigeeri

  • Vanemal neist on kahe ja poole aastase sälu kehakuju ning tema laubal on sarv, ja see sarv on oma kolm küünart pikk. Teine ükssarvik sarnaneb aastase säluga ja tema sarv on umbes jalapikkune. Mainitud loom on tumekõrvi värvi ja tal on hirvesoku pea, tema kael pole kuigi pikk ning ta ühel küljel kasvavad hõredad lühikesed karvad; tema jalad on saledad ja nõtked nagu kitsel; labajala eesotsas on väike sõrg ning jalgade tagaosa on karvane. Kahtlemata on see koletis väga metsik ja üksildane. Need kaks looma, tänapäeva kõige iseäralikumad olendid ja kalleimad aarded, saatis Meka sultanile kingituseks Etioopia kuningas, ehk siis moorlaste valitseja. Ta kinkis nad selleks, et kindlustada liitu mainitud Meka sultaniga.


  • "Mina olen alati arvanud, et lapsed on metsikud koletised muinasjuttudest," märkis Ükssarv. "Nii et ta on siis elus?"
"Ja mõistab isegi rääkida," teatas Janus tähtsalt.
Ükssarvik põrnitses Alice'it uskumatult ja nõudis: "Räägi, laps!"
Alice ei suutnud naeru tagasi hoida, kui ta ütles: "Kas tead, mina jälle arvasin alati, et kõik Ükssarved on metsikud koletised muinasjuttudest! Ma pole kunagi ühtki neist elusana näinud."
"Noh, kui me nüüd oleme teineteist näinud," sõnas Ükssarv, "ja kui sina usud, et mina olen olemas, usun mina, et sina olemas oled. Leppisime kokku?"
"Olgu, kui te soovite," nõustus Alice.
  • Lewis Carroll, "Alice peeglitagusel maal", tlk Tuuli Kaalep ja Risto Järv, 1993, lk 75


  • Ükssarvik elas lillas metsas ja ta elas seal ihuüksi. Ta oli väga vana, kuigi ta seda ise ei teadnud, ning ta ei olnud enam merevahu muretut värvi, vaid pigem kuupaistesel ööl langeva lume värvi. Aga tema silmad olid ikka veel selged ja erksad ning ta liikus ikka veel kergelt nagu vari mereveel.
  • Peter Beagle, "Viimne ükssarvik", tõlkinud Krista Kaer


  • "...neitsid kulutavad ja lõhuvad tublisti..." noogutas üks paks väikest kasvu jahimees.
"Jaah, ja siis veel... misasja?"
"Minu erialaks on ükssarvikud," seletas jahimees häbelikult naeratades.
"Aa, selge." Esimene kõneleja kibeles, nagu oleks ta kogu elu tahtnud seda küsimust esitada. "Ma mõtlesin, et need on tänapäeval haruldased."
"Selles on sul õigus. Ja ega ükssarvikuid ka just tihti ei näe," kostis ükssarvikukütt. Vimesile jäi mulje, et see oli ainus nali, mille kütt oma elu jooksul selgeks oli õppinud.

AllikataRedigeeri

  • ...väga raevukas olend, kes sarnaneb keha poolest hobusega. Olendil on hirve pea, elevandi jalad, metskuldi saba, sügav möirgav hääl ja keset laupa üksainus must sarv, kaks küünart (kolm jalga) pikk.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel