Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

(Ümber suunatud leheküljelt NLKP)

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918–1991 tegutsenud marksistlik partei, millel oli Nõukogude Liidu riigistruktuurides juhtroll ja suurema osa tegutsemisajast ka monopoolne seisund. Riiki juhtis NLKP juht, kelleks oli peasekretär või esimene sekretär.

NLKP sümbol


ProosaRedigeeri

  • Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss on meie Kommunistliku Partei kollektiivse mõistuse ja tegevuse vili.


  • Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast.
Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise peaperspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest.
Kõik parteiorganisatsioonid tegutsevad NSV Liidu konstitutsiooni raames.
  • NSV Liidu põhiseaduse 6. paragrahv (1989. aasta seisuga)


  • Tänaseks väljakujunenud sügav kriis praktiliselt kõigis eluvaldkondades muudab 6. paragrahvi kurbkoomiliseks karikatuuriks. Aga võiks küsida ka nii: võib-olla kompartei tahtiski tõugata 300 miljonit inimest teadmatusse. Praegu hoiame vanadest formuleeringutest küünte ja hammastega kinni. Me hoiame. Aga kui kaua? Kahjuks ei saa rohkem kui pooled saadikud aru, et Kommunistlikul Parteil (nagu üldse ühelgi parteil) pole õigust pretendeerida seadusega määratud liidripositsioonile. Me peame ütlema välja karmi tõe, et partei on viinud riigi huku ääreni ja peab sellest tegema ainuvõimalikud järeldused — mida varem, seda parem.
    • Juhan Aare "Stabiilne 500", ajaleht Reede (endine Sirp ja Vasar, tänapäeval Sirp), 15. detsember 1989, lk 2, reportaaž NSV Liidu rahvasaadikute II kongressilt



  • Keskel asub partei ning parteis selle juhtringkond. Võimuletuleku algaegadel on see veel täielikult ideoloogia mõju all. Just siis asub ta kõrvaldama "klassivaenlast". Moraalse teadvuse täieliku mürgistuse seisundis hävitab ta utoopia nimel terveid inimkategooriaid /---/ küündides mõnikord ligi kümne protsendini rahvastikust või veelgi rohkemani.
Kui selgub, et utoopiline unistus ei lähe ikka veel täide, et kümnendiku ohverdamisest pole mingit kasu olnud, võib jälgida utoopia kaldumist lihtsa võimusäilitamise poole. Kuna objektiivne vaenlane on juba hävitatud, tuleb valvsalt jälgida, et ta uuesti ellu ei ärkaks, ei tõuseks lausa partei enda ridadest. See on teisese terrori aeg, mis näib absurdne, sest ta ei vasta mingile ühiskondlikule ja poliitilisele vastupanule ning seab oma sihiks kõigi inimeste ja kõigi mõtete totaalse kontrollimise. Hirm muutub siis universaalseks, levib parteis eneses, mille iga liige tunneb end ähvardatuna. Kõik annavad kõiki üles, kõik reedavad ridamisi.
Seejärel tuleb kolmas staadium, partei võtab tarvitusele abinõud pideva puhastuse vastu. Ta piirdub võimu ja oma turvalisuse rutiinse korraldamisega. Ta ei usu enam ideoloogiasse, kuid jätkab ideoloogiakeeles kõnelemist ning valvab, et see keel, mille petlikkusest ta on teadlik, oleks ainus, mida räägitakse, sest see on tema ülemvõimu märk. Ta kuhjab kokku privileege ja eeliseid. Ta muutub kastiks. Ta jõuab üldise korruptsioonini. Rahva seas ei võrrelda tema liikmeid enam huntide, vaid sigadega.
Ülejäänud rahvastik moodustab perifeeria. See koondatakse ja haaratakse täielikult kaasa sotsialismi ülesehitamisele. Rahvas allub ähvardustele, on kaitsetu vale ees, teda õhutatakse kuritöös osalema.
Ennekõike on see perifeeria suletud. Kõik kommunistlikud valitsused sulgevad piirid, see on üks nende esimesi tegusid. /---/
Teiseks sammuks on kontrollida informatsiooni. Rahvas ei tohi teada, mis toimub väljaspool sotsialismileeri. Ta ei tohi teada ka seda, mis toimub seespool. Ta ei tohi tunda oma minevikku. Ta ei tohi tunda oma olevikku: ainult oma tulevikku, mis on helge.
Kolmandaks asendatakse tegelikkus pseudotegelikkusega. Terve võltsimisele spetsialiseerunud korpus toodab võltsajakirjanikke, võltsajaloolasi, võltskirjandust, võltskunsti, mis teeskleb fiktiivse tegelikkuse fotograafilist peegeldamist. Võltsmajandus annab välja kujutluslikku statistikat.

AllikataRedigeeri


  • Truudus Parteile on truudus Kodumaale!
  • Верность партии — верность Родине!
    • NSV Liidu Julgeolekukomitee (KGB) ametlik deviis


  • Meil on mitmeparteisüsteem: üks partei on võimul, teised vanglas.
  • У нас многопартийная система: одна партия у власти, а остальные в тюрьме.


  • Partei ja rahvas on ühtsed!
  • Lenini partei on kommunismiehitajate avangard!
  • Partei plaanid on rahva plaanid!
  • Partei on proletaarse puhkuse sepikoda!
    • NLKP loosungid

VälislingidRedigeeri