Põhjalikkus
Proosa
muuda- Ei tohi põhjalikkusel lasta oma selget pilku tumestada, ütlevad inimesed, kellel on ükspuha, kust nende seisukohad pärinevad, ja selles peitub omajagu tõtt: kunst näiteks ei oleks ilma selle põhimõtteta mitte nii kirgas, nagu Schiller seda endale kujutab, ent meie võtame siiski parema meelega põhjalikkuse appi ja oleme täpsed, teiste sõnadega - laseme oma selget pilku tumestada. (lk 6)
- Johannes Bobrowski, "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". tlk Oskar Kuningas, LR 46–48/1966
- Bibliograafiate eesmärk on informeerida lugejaid trükistest ja muudest dokumentidest ning anda põhjalik ja ammendav, usaldusväärne, täpne ja korrastatud bibliograafiakirjete loetelu kindlal teemal. Näiteks isiku kohta koostatud bibliograafias loetletakse kõik tema tööd ja nende käsitlused.
- Bibliograafia koostamine tähendab süüvimist teemasse, teostesse, käsitlustesse, süsteemi loomist, süvenemist detailidesse ning tervikpildi ja seoste nägemist. Bibliograafiks sobib seega süsteemne ja põhjalik inimene, kes märkab seoseid ja suudab pikka aega ühele teemale keskenduda.
- Vastuolusid ja ebaselgust tuleb ikka teinekord ette. Siis on vaja teada, milline allikas on usaldusväärne. Need on näiteks tunnustatud kirjastuste toimetatud trükiväljaanded ja tunnustatud organisatsioonide andmebaasid. Ka bibliograafiallikates võib vigu olla, sellepärast on ideaalis olnud eesmärk kõik de visu läbi vaadata, s.t allikat tuleb oma silmaga kontrollida ja lugeda.
- Krõõt Liivak, intervjuu: Paula Põder, ""Bibliograafiatöö on natuke ka detektiivitöö". 12 küsimust tegijale", Eesti Rahvusraamatukogu blogi, 21. märts 2024