Krõõt Liivak
Krõõt Liivak (sündinud 3. aprillil 1957) on eesti bibliograaf.
Intervjuud
muuda- Bibliograafia võib tähistada nii bibliograafianimestikke, tööd nende nimestike koostamisel kui ka bibliograafiaalast teadustööd ja metoodikat. Kreeka keeles on see βιβλιογραφία, bibliographia ning täpne tõlge on "raamatu kirjutamine". Ammuses minevikus tähistaski see mõiste raamatute ümberkirjutamist. Ladinakeelne sõna bibliographia tuli kasutusele 17. sajandi Prantsusmaal, selle sõnaga tähistati raamatute tundmist ja kirjeldamist.
- Bibliograafiate eesmärk on informeerida lugejaid trükistest ja muudest dokumentidest ning anda põhjalik ja ammendav, usaldusväärne, täpne ja korrastatud bibliograafiakirjete loetelu kindlal teemal. Näiteks isiku kohta koostatud bibliograafias loetletakse kõik tema tööd ja nende käsitlused.
- Bibliograafia koostamine tähendab süüvimist teemasse, teostesse, käsitlustesse, süsteemi loomist, süvenemist detailidesse ning tervikpildi ja seoste nägemist. Bibliograafiks sobib seega süsteemne ja põhjalik inimene, kes märkab seoseid ja suudab pikka aega ühele teemale keskenduda.
- Olen enamasti koostanud täielikke bibliograafiad, olenemata sellest, kui suur kirjaniku tööde ja selle käsitluste hulk on. Valiknimestiku koostamine pole sugugi lihtsam: vaja on eriti hästi tunda teemat ja käsitlusi, et välja valida oluline. Tuleb kriitiliselt hinnata allikaid.
- Vastuolusid ja ebaselgust tuleb ikka teinekord ette. Siis on vaja teada, milline allikas on usaldusväärne. Need on näiteks tunnustatud kirjastuste toimetatud trükiväljaanded ja tunnustatud organisatsioonide andmebaasid. Ka bibliograafiallikates võib vigu olla, sellepärast on ideaalis olnud eesmärk kõik de visu läbi vaadata, s.t allikat tuleb oma silmaga kontrollida ja lugeda.
- Bibliograafiatöö on natuke ka detektiivitöö, sest kõik andmed ilmunud loomingu kohta ei tule välja tavapärastest bibliograafiaallikatest, vaid on vaja jälitada viiteid ja vihjeid.
- Soovin kannatlikkust ja kriitilist meelt. Noortel tasub meeles pidada, et sugugi kõike ei leia internetist. Kõiki bibliograafiaallikaid ei ole veel digiteeritud, nii et andmeid tuleb otsida nii trükistest, katroteekidest kui ka käsikirjadest. Interneti kasuks räägib jälle see, et sealt tuleb nime- või sõnaotsinguga välja täiesti ootamatuid ja haruldasi allikaid, mida teistmoodi ei leiaks.
- Täpsust. Kui bibliograafias on ajaleheartikli ilmumisaasta või -kuupäev valesti läinud, on kasutajal seda raske mujalt üles leida. Sellepärast soovitan bibliograafil süveneda ja aega võtta, mitte kiirustada. Algajale bibliograafile on suureks toeks hea ja kogenud õpetaja-juhendaja või toimetaja.
- Bibliograafiad ei ole loodetavasti sugugi kaduv kunst. Ikka tuleb mõni töö- ja ajamahukas tellimus või koostööpakkumine. Bibliograafiatel on meie kultuuris seni kindel koht olnud ja tellijatel paistab samuti huvi olevat. Aina enam bibliograafiaid ilmub ainult veebis või on vormistatud andmebaasidena. Aga loodetavasti ilmub ka edapidi trükitud bibliograafiad. Nende välimus ja kujundus on aasta-aastalt üha esinduslikumaks läinud.
- Julgen öelda, et bibliograafia koostamine on loominguline tegevus, mis pakub suurt töörõõmu. Endiselt on inimesi, kellel huvi, hakkamist ja võimet bibliograafiaid koostada.
- Krõõt Liivak, intervjuu: Paula Põder, ""Bibliograafiatöö on natuke ka detektiivitöö". 12 küsimust tegijale", Eesti Rahvusraamatukogu blogi, 21. märts 2024