Teema

Proosa muuda

Tüvest kasvavad oksad, okstest raad; nii kasvavad produktiivse teema puhul peatükid. (lk 323)
Sageli võib kuulda kirjanikest, kes on tõusnud kõrgele ja saanud tähtsaks tänu käsitletavale ainele, kuigi viimane võib mõnelegi üsna tavaline tunduda. Kuidas on siis lugu minuga, kes ma kirjutan leviaatanist? Endale märkamatult olen hakanud tähti plakatkirjas maalima. Andke mulle kondorisulg! Ja tindipotiks Vesuuvi kraater! (lk 490-491)
Jõulise raamatu kirjutamiseks valige jõuline teema. Ühtki suurt ja jäädavat raamatut pole ealeski võimalik kirjutada kirbust, kuigi pole puudus ka neist, kes seda on üritanud. (lk 491)
- Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974

Veel toimus vaidlus (ainult et seekord hoidsin ma keele hammaste taga) seltsimees Sannikoviga: et kas saab kirjutada luuletuse sünteetilisest kautšukist. Tema väitis, et - saab, ja et ta kirjutabki selle, sest kõik - võib olla teema. (Mina väitsin endamisi vastu: - "Minu meelest küll vajatakse kautšukki tehastes, mitte luuletustes".) Poeesias on vaja ainult neid asju, mida kellelegi vaja pole. See on - kõige vaesem koht kogu maamunal. Ja see koht on - püha. (Mul on väga raske ette kujutada, et keegi suudaks kirjutada säärase luuletuse - täiesti puhtast südamest, hingest ja hingele.)
- Marina Tsvetajeva kirjas Ljudmilla Vepritskajale, 9. jaanuar 1940, rmt: Marina Tsvetajeva, "Elu tules. Pihtimused", koostanud Tzvetan Todorov, tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 533-534

[Alley Oop:] "Selle kultuuri juures on kõige mõnusam asi toiduküllus," kuulutas ta. "Vanadel hallidel aegadel olid meil oma paremad ja halvemad päevad. Püüdsime mastodoni kinni ja sõime oksendamiseni, siis sõime veel ja ..."

"Ma kahtlen," sõnas vaim hoiatavalt, "kas see on õhtulauas kõige sobilikum teema."

Oop heitis Carolile pilgu.

"Seda vähemalt peab minu auks ütlema," lausus ta, "et ma olen siiras. Kui ma pean silmas oksendamist, siis ma ka ütlen oksendamine, aga mitte antiperistaltika."

Clifford D. Simak, "Härjapõlvlaste kaitseala", tlk Krista Kaer, rmt: "Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala", 1989, lk 201

Ükski teema kirjanduses ei ole hea või halb. Ta võib olla mõlemat, ja see ei sõltu mitte teemast endast, vaid sellest, millise kuju see romaanis tänu vormile, see tähendab tänu narratiivsele struktuurile ja kirjutusele võtab.
- Mario Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. LR nr 15/16 2011, lk 19

Kui kultuur mõne teema omaks võtab, ei ole enam tagasiteed. Seetõttu on just kunstnikel ja muusikutel suur roll ka ühiskonna valupunktidest rääkimisel. Et jõuaksime sinna, kus igaüks tunneb, et võib oma muredest rääkida ilma, et see nõuaks hiigelsuurt julgust.
- Kersti Kaljulaid, "President Kaljulaid TMWst: kui kultuur mõne teema omaks võtab, pole enam tagasiteed" Postimees, 7. september 2020