Proosa muuda

  • Kostis lohisev hääl, ta pööras ringi ja nägi põrandal Dreami. Vaatas, kuidas ta mööda parketti äsja kätteõpitud viisil edasi vingerdas, tõugates küünarnukkidega, nii et jalad tulid kaasa, pilk kinnitatud veidi maad enda ette ja peenike ilanire suunurgast rippumas.
Iga kord, kui ta nägi teda roomamas nagu sõdur lahinguväljal, püüdis ta tõrjuda mõtet, kuidas mees oleks selle peale naernud. Tema naer ja mis näoga ta sealjuures oleks olnud.
Aga ainult tema nägi seda.

Luule muuda

me teame ette kuskil kauges ajas
on jälle tahe tulla tuldud teed
sa tantsid valssi isa-ema majas
parketi all ei tantsi valssi need

  • Juhan Viiding, "Ootamatu surm" kogust "Selges eesti keeles" (1974), lk 35