Parkimine
Proosa
muuda- "Niikaua kui meil on olemas Pipi Pikksukk," arvas keegi, "pole meil linnas politseid tarviski."
- "Nii see tõepoolest on," lisas üks teine. "Tema võtab oma hoole alla nii tiigrid kui hulgused."
- "Selge see, et siia linna on politseid tarvis," väitis Pipi. "Keegi peab ometi sellegi järele valvama, et kõik jalgrattad oleksid korralikult valesti pargitud." (lk 155)
- Astrid Lindgren, "Pipi Pikksukk", rmt: "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk
- Kui ma vannist välja tulin, leidsin Danieli itsitades voodis lamamast. "Mul on sulle uus dieet välja pakkuda," ütles ta.
- "Nii et sa siis ikkagi arvad, et ma olen paks."
- "Okei, see on selline. Väga lihtne. Kõik, mis sul tuleb teha, on süüa ainult seda toitu, mille eest sa ei ole ise maksnud. Nii et dieedi alguses oled veidi pekine ja keegi ei kutsu sind välja. Siis kaotad pisut kaalust, muutud pikakoivaliseks ja võta-mind-puusaliseks ning sind hakatakse välja sööma kutsuma. Seejärel võtad mõne naela kaalus juurde, kutsed vähenevad ja sa hakkad jälle kaalust alla võtma."
- "Daniel!" pahvatasin ma. "See on kõige kohutavam seksistlik, rasvasem ja küünilisem asi, mida ma iial olen kuulnud."
- "Oh, ole nüüd, Bridge," ütles ta. "See on sinu mõtteviisi loogiline jätk. Ma räägin sulle pidevalt, et mitte keegi ei taha endale raagritsikalise koibi. Kõik tahavad tagumikku, millesse saab jalgratta püsti jätta ja mille peale saab õllekannu seisma panna."
- Ma olin kahevahele kistud ühelt poolt jõhkrast kujutlusest minu tagumikku pargitud jalgrattast ja sellel balansseerivast õllekannust ning tigedusest Danieli lärmakalt provokatiivse seksismi üle, ent teisalt leidsin end äkki aru pidamas, kas tal võiks minu keha ja meeste vahelise suhte kontseptsiooni suhtes õigus olla ja kas ma sellisel juhul ei peaks kohe midagi maitsvat sööma ning mis see võiks olla. (lk 158-159)
- Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998