Piiskopkond
Proosa muuda
- "Teie!" ohkis ta, "teie, härra d'Artagnan!"
- "Jah. mina. Kus on Aramis... oh, ei... härra ševaljee d'Herblay... ei, ma eksin jälle... härra peavikaar?"
- "Oh, härra," vastas Bazin väärikalt, "monsenjöör ei viibi praegu oma piiskopkonnas."
- "Kuidas?" imestas d'Artagnan.
- Bazin kordas oma sõnu.
- "Mis, kas Aramisel on siis piiskopkond?"
- "Jah, härra. Miks mitte?"
- "Ta on siis piiskop?"
- "Aga kust teie siis tulete," ütles Bazin üsna aupakkumatult, "et te seda ei tea?"
- "Armas Bazin, meie, paganad ja mõõgamehed, teame küll, et see või teine on saanud koloneliks või väliadjutandiks või Prantsusmaa marssaliks; aga kas keegi peaks olema saanud piiskopiks, peapiiskopiks või paavstiks... kurat mind võtaks!... see uudis jõuab meie kõrvu alles siis, kui kolmveerand maailma on sellest juba kasu saanud."
- "Tasa, tasa!" ütles Bazin silmi pärani ajades. "Ärge rikkuge mu lapsi, kellele ma püüan edasi anda ainult kõrgeid põhimõtteid." (lk 128-129)
- Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959