Puskariajamine

Puskariajajad (Vilho Lampi, 1930)

ProosaRedigeeri

  • Suured, väga uhked talud olid, täis igasugu kraami, sealhulgas kartuleid. Paneks õige oma viinaköögi püsti? Katlaid-torusid leidus ju samuti külluses ja ei läinud kuigi kaua, kui oma puskaritorust hakkas tilkuma esimene toodang. Haises küll ja paistis liialt punane - torud olid ilmselt seest roostes. Ent lohutasime end antikommunistliku põhimõttega "Kõik punane kõrist alla," pigistasime nina kinni ja nautisime surmapõlgusega oma Lepiku Liisut just nii nagu ta torust tilkus.
    • Vello Salo, ""Siin Vatikani Raadio!" Vello Salo lugu", Tallinn: Gallus, 2015, lk 46-47
  • Mammi oli küll kirglik puskariajaja, aga jõi end esimest korda purju kuuekümne viieselt. Seda koos Kirsi-prouaga, kes oli palju vilunum ja sõitis peatäiest hoolimata veel rattaga kojugi. Tõele au andes kukkus ta paar korda kraavi, aga sai sealt omal jõul välja ja jätkas koduteed.
Mammil hakkas aga nii paha, et jäin ta juurde öövalvesse. Sel saatuslikul ööl hoidsin korduvalt ta juukseid, kui mürgistus oksendama sundis. Ta lubas sel korral mulle, et ei joo enam kunagi. (lk 196)