Rahvuskeel
Proosa
muuda- Teadlasel peab tugev pind jalgade all olema samal ajal, kui ta püüab oma ideaalide poole. Üheks tähtsamaks tugipunktiks on tal seejuures, eriti oma riigis, ta rahvuskeel − keel, milles ta igas olukorras end kõige paremini kodus tunneb, ka siis, kui ta on mitmekeelne, sest mitmekeelsus pole ju võrdkeelsus. Rahvuskeel ja ühiskond on enne olemas, kui inimesest saab teadlane. (lk 115)
- Els Oksaar, "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur", lk 115 jj
- Teaduskeeltena toimivate rahvuskeelte arvu suurenemisest saab objektiivse tegelikkuse tunnetus (maailmateadus) ainult rikastuda, mitte vaesestuda.
- Uno Mereste, "Rahvuskeelte tähtsus teaduses". Rmt: "Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü". Tallinn: EKS, 2000 (1969), lk 30
- Eesti keel on sotsiaalne luksus – vähem kui ühemiljonilise rahva rahvuskeele toimimisvõimelisena hoidmine ei ole kasumlik. Kui tahame, et meie keel ja kultuur kestaks, peame teda kastma ja harima, kaitsma ja hoidma. Eesti Keele Instituut (EKI) on eesti keele kärner – kits sellesse rolli ei sobi.
- Margit Langemets, "Miks on vaja Eesti Keele Instituuti?", EPL, 13.08.2015
