Elutoa ukse kaudu nägi ta, kuidas ilmasambalik Lotto naeris Samuel Harrise nalju, kelle isa oli suurim sulipealinna senaatorite seas. Pruukinud kogu empaatiakapitali ära üllatavale abielule, tahtis senaator loomuldasa kanda hoolt, et kaasinimestel poleks võimalik langetada omi valikuid. Oli immigratsiooni, naiste ja geide vastane ega piirdunud sellega. Ülikoolilinnakus liberaalide klubi algatamine tegi Samuelile au; paraku oli mõlemat, nii Lottot kui Samueli, nakatanud Samueli upsaka ema üleolev tõupuhta aristokraadi hoiak. Kui Natalie ja Samuel põgusalt käisid, suhtus senaatoriproua temasse eriti põlglikult, sest kord oli ta õhtusöögilauas salvrätikusse nina nuusanud. Lotto sarm laskis sul vähemasti uskuda, et sinust ollakse huvitatud. Samueliga tundsid sa end lihtsalt alama olendina. Nataliel oli kiusatus sõita Doc Martensi saapaga mõlema lolli rikkurinäkku.
Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad", tlk Lauri Saaber, 2017, lk 47
