Siroko

Proosa

• "Malarte'i" kohvik oli tühi, sest pärastlõunati areenidel toimuv härjavõitlus oli kaasa haaranud need, kes tavaliselt terrassil istu­vad. Lõunataevas rullus määrdundroosa pilv. Siinkandis toob mere­tuul niiskust, mis kandub meieni Aafrika rannikult, ning pole harulduseks siroko, mis eelmise õhtu tuulevaikusest välja kasvanuna hävitab kahekümnekraadise nurga all kõik elava ja kannab kaasas kollakat pinnast. Nii harva kui sajabki, mähkub linn kleepuvasse kõikjale immitsevasse porri.
  • Christiane Baroche, "Süvavesi", tlk Häidi Kolle, 1984, lk 12