Areen

Proosa

• Kuid suurilm, see kiht, keda püüdlused, liialdused ja rikkus sedavõrd eraldavad ülejäänud inimkonnast, see suurilm tundub mulle odadega ülekülvatud areenina, kus iga sammuga tekib hirm end vigastada. Umbusk, egoism ja enesearmastus, need kõige üleva ja ilusa surmavaenlased, valvavad pidevalt selle areeni sissepääsu juures ning teevad seadusi, mis lämmatavad kõik need õilsad ja armastusväärsed püüdlused, mille läbi hing areneb, paremaks ja seeläbi õnnelikumaks muutub.
  • Barbara Juliane von Krüdener, "Valérie ehk Gustave de Linari kirjad Ernest de G...le", tlk Ülo Treikelder, Eesti Raamat, 2003, lk 79

• Aga viimaks mõistis ta, mida Dumbledore oli üritanud talle öelda. Asi oli selles erinevuses, mõtles ta, kas sind lohistatakse areenile elu ja surma peale heitlema või sa kõnnid areenile omal jalal ja sirge seljaga. Mõni inimene oleks ehk öelnud, et nende kahe mooduse vahel ei olnud kuigi suurt vahet, aga Dumbledore teadis — ja mina tean ka, mõtles Harry ägeda uhkusesööstuga, ja minu vanemad teadsid ka —, et see oli maailma kõige suurem vahe.
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, Tallinn: Varrak, 2005, lk 439–440

• Puurilooma elu on kohutav, ükskõik, kas su kongi kutsutakse areeniks või kõigi poolt tunnustatud versiooniks tegelikkusest.
  • Peter Høeg, "Vaikne tüdruk", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 320

• Võlg oli pöördepunkt, mis võimaldas hakata kujutlema raha selle ligilähedaseltki tänapäevases tähenduses ja seega ka luua turu, nagu meile meeldib seda nimetada: areeni, kus saab osta ja müüa mida iganes, sest kõik objektid on (nagu orjad) välja kistud oma varasematest sotsiaalsetest suhetest ja eksisteerivad veel ainult suhtes rahaga.
  • David Graeber, "Võlg – esimesed viis tuhat aastat" Vikerkaar, 7/2013

Luule

Valede käed on väga pikad. Nad ei tea, et nad valetavad.
Valetad sina, kes sa oled aus.
Sõrmed tungivad ajju ja tekitavad segaduse. Küüned rebivad
tükke su mälu]]st ja asetavad need areenile. Paiskavad segi sinna
talletunud laused, lood, andes neile teise tähenduse.
Osakestest kombineeritakse uus lause, uus lugu, uus minevik.

• Jana Lepik, "Labürint" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 8