Jana Lepik

Jana Lepik (sündinud 28. novembril 1981 Tartus) on eesti luuletaja.

"Lahtine taevas"

Tsitaadid väljaandest: Jana Lepik, "Lahtine taevas", 2004.

Surnuaeda kannan enesega kaasas,
mind temaga seovad
kõik sõlmed, silmused ja aasad.

• "***Surnuaeda kannan enesega kaasas", lk 4

Kõik teeviidad viltu seal.
Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu
on paik, kus samme sead
ja kuhu peidetud ka sõnum.

• "***Kõik teeviidad viltu seal", lk 7

Valede käed on väga pikad. Nad ei tea, et nad valetavad.
Valetad sina, kes sa oled aus.
Sõrmed tungivad ajju ja tekitavad segaduse. Küüned rebivad
tükke su mälu]]st ja asetavad need areenile. Paiskavad segi sinna
talletunud laused, lood, andes neile teise tähenduse.
Osakestest kombineeritakse uus lause, uus lugu, uus minevik.

• "Labürint", lk 8

Alles algas novembrikuu.
Mälestus kadunud valgusest
vaikselt võtab su üle võimust.

• "***Alles algas novembrikuu", lk 13

Tule siia väike nälkjas,
ma katan, ma kaitsen sind
kojatut ja majatut.
Veel märjad sinu uued juuksed kui imikul -
peale kiiritusravi
ümbritseb su pead
oreool.

• "***Tule siia väike nälkjas", lk 15

Mind vapustas üks igavikku suundumine:
viis tunne, et-mind-pole-enam-vaja,

tappis puudutuse puudumine.

• "Austusavaldus", lk 19

Mu tuppa tuled
õhtuvalgusena põrandale valgud,
vihma eelaimusena närid konte,
peole hilineja näol hiilid ukse taga -
ukse taga aga tühjus.

• "***Alati kui mõtlen sinule", lk 23