Jana Lepik
Jana Lepik (sündinud 28. novembril 1981 Tartus) on eesti luuletaja.
"Lahtine taevas" muuda
Tsitaadid väljaandest: Jana Lepik, "Lahtine taevas", 2004.
- "***Surnuaeda kannan enesega kaasas", lk 4
Kõik teeviidad viltu seal.
Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu
on paik, kus samme sead
ja kuhu peidetud ka sõnum.
- "***Kõik teeviidad viltu seal", lk 7
Valede käed on väga pikad. Nad ei tea, et nad valetavad.
Valetad sina, kes sa oled aus.
Sõrmed tungivad ajju ja tekitavad segaduse. Küüned rebivad
tükke su mälu]]st ja asetavad need areenile. Paiskavad segi sinna
talletunud laused, lood, andes neile teise tähenduse.
Osakestest kombineeritakse uus lause, uus lugu, uus minevik.
- "Labürint", lk 8
Alles algas novembrikuu.
Mälestus kadunud valgusest
vaikselt võtab su üle võimust.
- "***Alles algas novembrikuu", lk 13
Tule siia väike nälkjas,
ma katan, ma kaitsen sind
kojatut ja majatut.
Veel märjad sinu uued juuksed kui imikul -
peale kiiritusravi
ümbritseb su pead
oreool.
- "***Tule siia väike nälkjas", lk 15
Mind vapustas üks igavikku suundumine:
viis tunne, et-mind-pole-enam-vaja,
tappis puudutuse puudumine.
- "Austusavaldus", lk 19
Mu tuppa tuled
õhtuvalgusena põrandale valgud,
vihma eelaimusena närid konte,
peole hilineja näol hiilid ukse taga -
ukse taga aga tühjus.
- "***Alati kui mõtlen sinule", lk 23
