Ma mäletan, kuidas oma 18. sünnipäeval tulin ma sünnipäevapeolt välja ja fotograafid lamasid selili sillutisel ja tegid mu seelikualusest pilte, mis siis järgmisel hommikul avaldati Inglise kõmulehtede esikaantel. Kui nad oleksid avaldanud need pildid 24 tundi varem, oleksid need olnud illegaalsed, kuid kuna ma olin värskelt 18 saanud, olid need seaduslikud. Minu meelest on see vaid üks näide sellest, kuidas minu täisealiseks saamist käsitles kõmuajakirjandus hoopis teisiti kui minu meeskolleegide oma.
Kui töökohal läheb midagi viltu, siis tugivõrgustik ei ole kuigi hea. Mehed, kes on jõudnud tippu, ei suuda tihti mõista probleeme, millega naised silmitsi seisavad, ja seepärast ei võeta meid kuigi tõsiselt. Aga naised on diskrimineerimises samavõrd süüdi kui mehed. Mõned parimatest feministidest, keda ma kohanud olen, on mehed [---]. Ja mõned naised võivad olla teiste naiste suhtes uskumatult eelarvamuslikud!
Täna me algatame kampaania nimega HeForShe. Ma pöördun teie poole, sest me vajame teie abi. Me tahame lõpetada soolise ebavõrdsuse - ja selle jaoks on meil vaja kõiki. See on ÜROs esimene niisugune kampaania: me tahame ergutada nii palju mehi ja poisse kui võimalik, et neist saaks muutuste eestseisjad. Ja me ei taha piirduda rääkimisega. Me tahame, et tulemus oleks käegakatsutav.
Soopõhistes eeldustes hakkasin ma kahtlema juba väga ammu. Kui ma olin kaheksa-aastane, ajas mind segadusse, kui öeldi, et ma kamandan, sest ma tahtsin lavastadanäidendeid, mida me oma vanematele etendasime - aga poistele nii ei öeldud.
Ma olen pärit Suurbritanniast ja ma pean õigeks, et mulle makstakse sama palju kui mu meestest kaastöötajatele. Ma pean õigeks, et ma saan ise oma keha üle otsustada. Ma pean õigeks, et mind esindavad naised poliitikas ja otsuste langetamisel, mis mu elu mõjutavad. Ma pean õigeks, et ühiskond suhtub minusse samasuguse lugupidamisega kui meestesse. Aga kahjuks pean ma ütlema, et maailmas pole riiki, kus kõik naised võivad eeldada, et nad need õigused saavad. Ükski riik ei saa veel öelda, et ta oleks jõudnud sugude võrdsuseni.
Ma pean neid õigusi inimõigusteks, kuid mina olen üks neist, kellel on vedanud. Minu elu on puhas privileeg, sest minu vanemad ei armastanud mind sellepärast vähem, et ma olin tüdruk. Minu kool ei seadnud mulle piire, kuna ma olin tüdruk. Minu õpetajad ei eeldanud, et ma ei jõua kuigi kaugele, kuna ükskord võin ma sünnitada lapse. Need mõjutajad olid soolise võrduse saadikud, kes tegid minust selle, kes ma olen täna. Nad ei pruugi seda teada, kuid nemad on need tahtmatud feministid, kes tänast maailma muudavad. Me vajame rohkem nendetaolisi. Ja kui te ikka veel vihkate seda sõna, siis oluline ei ole mitte sõna. Tähtis on mõte ja püüdlus, mis on selle taga. Sest mitte kõigil naistel ei ole samu õigusi, nagu on mul. Statistiliselt on need olnud tegelikult väga vähestel.
