Soome keel

Õpetatud Eesti Seltsi esimehe Dr. Fählmanniga ja muudega on mul palju vaidlemist ja vastamist soome õigekirjutuse asjus. Nad peavad selle täiesti kõlb­matuks, sedaviisi tõeks tehes vana väidet pinnast venna silmas ja palgist omas silmas. Kas tahad näha, missuguseks soome keel eesti kirjaviisi järele muutuks, siis saad järg­mise näite:

    Olli meidä, kun olligi,
    Olli ennen aigoinansa
    Siskoja sinnine silda,
    Veikoja venno punnanen.
    Tulli tuli, otti laian,
    Tulli toinen, toisen otti
    Kolmansi nokan rebbäsi j. n. e.
[---]
Missuguseks seasaksakeeleks soome keel sedaviisi kirjutatuna muutuks, võib hõlpsasti ära näha. Samasuguseks on see eestigi keele muutnud. Arvad, et eestlastele hõlpus on säherduse kirjaviisi puudust kätte näidata, aga võta näpust. Nad ehk arvavad vahest: parem oma õlgne kui võõras nisune – või kuidas olgu, aga ikka katsuvad nad hea meelega oma kirjaviisi paremaks kiita, ühtlasi harutusele võttes, kui kõlbmatult soome keele kirjaviisi kirjutatakse. Ometigi ei oska nad ise soome keelt, peale selle, mis mõni harv on vähe Strahlmann'i grammatikast kuulnud. Vastuvaidlemise asemel olen käskinud neid Soome tulla ning meie keelt paremini õppida ja siis alles kirjaviisi asjus kõnelda.

• Elias Lönnrot, cit. via Matthias Johann Eisen, "Elias Lönnrot Eestis", Eesti Kirjandus 8/1923 (Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika portaal), mis käsitleb Lönnroti viibimist Tartus 1844. aastal.

• Soome Kirjanike Liidus on kogu aeg seistud selle eest, et selle liikmed saaksid teha oma kutsetööd nii hästi kui võimalik. Kuid sama tähtsaks on peetud ka vastutust ja hoolt soome keele ja kultuuri eest. Tuleb meeles pidada, et meie liit on vanem kui Soome Vabariik ja sel ajal, kui kirjanike liit loodi, ei olnud sugugi enesestmõistetav, et soome keel ja selles keeles tehtav kirjandus võiksid püsima jääda ja areneda.
  • Sirpa Kähkönen, intervjuu Sirje Oleskile, "Minule on tähtis, et saaksin teha tööd ka teiste heaks" Looming 4/2019