Tähe-Lee Liiv

eesti pianist

Tähe-Lee Liiv (sündinud 11. novembril 2003) on eesti pianist.

Intervjuud

muuda
  • [Õpinguist korraga nii Berliinis kui ka Londonis:] Praktiliselt tähendab see seda, et eelmine õppeaasta tegin ma üle saja lennu. Lennujaamas kasutangi seda aega, et õppida ja puhata. Muidu väga puhkamiseks eriti palju aega ei ole.
  • [M]a olen päris harjunud mängima orkestrite ja erinevate dirigentidega, nii et selles mõttes ei ole mulle väga suureks probleemiks teha oma asja ja aeg-ajalt dirigendile või orkestrile näidata, mida ma teen. Minu pead see sassi pole veel löönud ja üritan oma asja teha nii hästi, kui saan.
  • [Chopini 20-aastaselt kirjutatud esimesest klaverikontserdist:] See on ikka väga võimas ja nii hästi kirjutatud, et ma ei kujuta küll ette, et minuvanune selle kirja pani.


  • Sisu peab artistil olema, mõte, mida ta teeb, miks, kuidas ta tahab oma kuulajat kõnetada. Muidugi tehnilised oskused ja ka lavaline karisma, need on kõige olulisemad. Ma loodan, et vastan neile kriteeriumitele piisavalt, et kuulajad ei peaks pettuma, arendan ennast kogu aeg.
  • Plaanisin tegelikult minna edasi õppima Londonisse, ajasin taga üht õpetajat, ja ma saingi tema klassi. Viimasel hetkel enne sisseastumiskatseid kohtusin aga klaveriõpetajaga Berliinist ja täiesti juhuslikult oli seal ka minu eelmine klaveriõpetaja Sibeliuse Akadeemiast. Nad rääkisid omavahel ja arvasid, et võiksin Berliini õppima minna. Kuna ma lihtsalt ei suutnud kahe kooli vahel valida, siis proovin teha mõlemat. Halvimal juhul kukun ühest koolist välja, kui ma ei saa hakkama. Aga siis ei pea ma vähemalt ise seda rasket valikut langetama.
  • Keskmiselt kümme korda kuus sõidan lennukiga. Pool päeva läheb iga kord ühte sihtkohta jõudmise peale. Lennujaamades saan tegeleda oma kooliasjadega ja õppida, milleks mul muidu väga palju aega ei ole. Lennujaamas peab olema muidugi väga tähelepanelik, et mitte liialt õppimisse süveneda. Eelmisel aastal lendasin kokku 90 korda ja ühel korral jäin oma tähelepanematuse tõttu lennukist maha.
  • Berliini õpetaja on rohkem intellektuaalne, teeb ise palju kontserte, on väga tihti ära. Londoni õpetaja on vene koolkonnast, tema on kogu aeg kohal, alati on tunnis, istub minu kõrval ja mängime kogu aeg üha uuesti. Berliinis ma pigem valmistun selleks üheks korraks, kui õpetajaga kohtun ja püüan anda oma parima. Berliini õpetaja, kes on sakslane, annab teose kohta intellektuaalseid soovitusi, mõttekohti või soovitab mõnd filosoofilist kirjandust. Berliini kool ongi tehtud eesmärgiga, et muusikud saaksid humanitaaraineid õppida ja harjutusklassist välja ka vaadata. Olulisel kohal on näiteks üldajalugu, kirjandus, filosoofia.


  • Klaver on pillide kuningas, sellega saab jätta mulje, nagu oleks klaveri asemel terve orkester.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel