Tõlketeooria

Proosa

• Aga mind ärritab ka noorte tõlketeoreetikute jutt kodustavast tõlkest ja teadlikust tõlkesuuna valikust. Sirbis oli arutelu, kus öeldi, et võõra keelendi, grammatilise võtte ignoreerimine või mugandamine omakeelsemaks muudab lugejale esitatavat maailmapilti. Ja tõsteti esile teksti, kus on õnnestunud koguni säilitada võõra keele süntaks. Aga mis mõte sellel on? Kas originaali keel ei ole autorile kodune? Kas meie peame jätma võõra mulje? Ma ei näe siin loogikat. (lk 203)
  • Tiiu Kokla, intervjuu: Lauri Eesmaa, "Sõnu tunda", rmt: "Tõlkija Hääl" VIII, lk 191-206