Narrid sa põldu ühe korra, narrib tema sind üheksa korda. Ühelainukesel sügisel oli jäänud Tollimäel sügiskünd tegemata, ja juba kollendasid põllud sinepist. Kui nad selgi sügisel oleksid jäänud teistpidi keeramata, poleks järgmisel kevadel maksnud enam külvatagi. Seda sa mõistsid ja seepärast lugesid uue niidumasina jaoks kogutud kroonid üle, käisid aidas ja küsisid endalt, kas ikka peab peremehel alati kolme aasta leib salves seisma. Kas sul just nii palju seda leiba oligi, aga midagi ometi andis aidast rahaks teha. Võib-olla lugesid sa ka veised ja pudulojused üle ja leidsid, et neidki võiks natuke vähendada. (lk 56)
Veera Saar, "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70
