[Mängust:] Kord olime soomeasunikud, kes ehitasid kodu kaljule ja tegid uudismaad, — taga koplis oli ruumi palju ja ka aega oli meil küllalt. Külvasime viljad maha, palusime jumalalt õnnistust ja jäime ootama lõikust. Ühel ööl aga, kui magasime rahulikult oma uues kodus, tuli kuri hall ja rikkus ära kõik saagi. Siis Anna nuttis tasakesi põllenurka, meie Juhaniga ei nutnud, olime muidu mures nagu meestele kohane. Võtsime kirved ja läksime raiuma pedajakoort, et seda leivale hulka segada. (lk 5-6)
Jüri Parijõgi "Kui isa kinkis raamatuid", lk 3-6, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981