Ema võttis lambi. Ta tahtis üle isa vereloigu astuda, aga Ilp käratas:
"Mis sa, kurat, eputad, oma mehe veri, astu sisse!"
Ema astus ja kõigi viie varba vahelt ta paljal jalal ilmusid nähtavale punased verenired. Ilp irvitas:
"Eks ole veel soe?!"
Ilp valas petrooleumiga vilja üle. Sorteeris riietekapis ja viskas riided uksest välja. Ukse tagant kostis hääli. Toas kukkus jälle midagi. Viimaks askeldamine lõppes...
Ilp oli Punaarmee ohvitseri mundris. Aurahad rinnas. Hea rühi ja õhetavate põskedega. Ta tõmbas end pingule. Lõi käe kõrva äärde, kannad kokku:
