Vastsündinu

ProosaRedigeeri

  • Õnneks polnud enam need pöörased aastad, kui ei tea­tud, kus vastsündinut mähkida või mähkimata jätta. Mehed pidid omad jalarätid, viimsedki nartsud, ära andma. Kui laps suri, võisid mehed omad nartsud tagasi saada. Mehed võisidki enamasti oma jalanartsud tagasi saada. (lk 24)