Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2021/oktoober/25

  • [Mo:] "Kas kuulete, mister? Meil siinkandis pole enesetapuluba. See koht siin halal. Koššer, mõistate? Kui te kavatsete siin surra, mu sõber, peab teid kahjuks esiti verest päris tühjaks laskma."
Archie kangutas pea roolilt. Ja hetkel, mis jäi pruuninahalise Elvise higisele kogule keskendumise ja arusaama, et tal on ikka veel hing sees, vahele, tabas Archie't omamoodi ilmutus. Talle sai selgeks, et esimest korda sünnist saati on Elu öelnud Archie Jonesile "jah". Mitte lihtsalt "okei" või "no lase siis edasi, kui kord juba pihta hakkasid", vaid lasknud kuuldavale valju kõlava jaatuse. Elu tahtis Archie't. Elu oli ta surma lõugade vahelt kiivalt oma rinnale krabanud. Ehkki Archie ei kuulunud tema esindusmeeste rivvi, tahtis Elu Archie't ja omaenda suureks üllatuseks tahtis Archie Elu.
  • Zadie Smith, "Valged hambad", tlk Triin Tael, 2005, lk 19