Surnuaia müüri taga mängiti kubermangu tšekaad ja mahalaskmist. Petka oli kubermangu tšekaa esimees. Ühes käes hoidis mängult revolvrit ja teise käega lasi kuulipildujast. Polkat ja Anjutkat viidi mahalaskmisele. Antropka ja Griška tulistasid. Griška käsutas lõbusalt:
Laste kilgetes ei olnud ei jumalateotust, jubedust ega viha. Nad tegid lihtsameelselt järele suurte elu. Aga päike soojendas palavalt. Oma hellitustega oleks ta nagu lubanud: küllap mõeldakse veel uus mäng välja, see unustatakse ära.
Lidia Seifullina, "Seaduserikkujad". Tõlkinud Boris Kabur. LR 30-33 1983, lk 17
