Kõik see on impeeriumi kokkuvarisemine, imperiaalse teadvuse, messianismi kokkuvarisemine, mis langes kokku kommunistliku tunnetusega selle [impeeriumi] idee jõust üle maailma. Arvan, et sellel ideel pole meie sajandil kohta. Näete, nõukogude inimesteks osutuvad need inimesed, keda õpetasid nõukogude vanemad, kes õppisid nõukogude õpikute järgi, keda õpetasid nõukogude õpetajad. Püüdsin raamatus "Pruugitud aeg" näidata orjuse romantiseerimist, kuidas see elab inimestes, kellel pole midagi, kes on absoluutselt kannatanud, kes räägivad ainult valust, aga ikkagi: me olime suured, olime sellised. See elab neis ikkagi edasi. Ma arvan, et veel kaua, nagu ütles Tšehhov, peame endast välja pigistama seda nõukogude orja, selle idee orja. Sest me polnud lihtsalt orjad, vaid olime ka orjuse romantikud. See on vene mentaliteedi kokkusattumus, ajaloo kokkusattumus.