Isake ütleb: noh, otsustage ära ja pange tüdruk riidesse. Toodi särk, tõmmati Sofjakesele selga. Nii nagu ta seal seisis, nii Jevdokia nägu kivines: oli tal siis kerge oma imikust poega ülestõusnuna näha... Hiljem polnud hullu, sai enesest võitu. Ütles vaid, et tema ei tohi ristiema olla. Nii kui kleidikest vaatan, nii tõmbub hing tumedaks. Parem siis juba sina, Ariadna. Sul kõik, jumal tänatud, korras: mehe võttis esimene ilmasõda, poja teine, minia ja lapselapsed võttis blokaad. Kõik nagu inimestel.
Jelena Tšižova, "Naiste aeg", tlk Ilona Martson, LR 21-23/2022, lk 18
