Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai

jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember
  • Järeltulevad põlvkonnad võiksid olla teadlikud, mis on vanemate inimeste elus toimunud ja kuidas on suudetud raskustest välja tulla. Valmiduseta eelkäijatelt õppida võivadki ilmneda põlvkondadevahelised arusaamatused isegi väärtushinnangute baasilt. Põlvkondadevaheline sidusus pole iseenesestmõistetav, selle saavutamise ja hoidmise nimel tuleb järjepidevalt vaeva näha. Ja olla salliv, et rasketel aegadel üksteisele toeks olla, ühiselt lahendusi leida.

Kütid ja taimestik on sõbrad.
Mets embab neid nii lähestikku,
et varjab saagi.
Sööst läbi tihniku, rebides
vääte. Kuumad õlad hiilgvad
kui seened pehkind - läbipaistvat liha
võimendab hullus.

Jaht kulgvel. Kari kohtab ohvrit.
Saab tehtud ohverdus ja mets on rahul.
Jagavad jumal, loom ja inimene
nüüd verevannet, usku,
et selles süüteos kehastusid
taas elemendid tasakaalu
ning taastus vägi igas olendis.

  • Isake ütleb: noh, otsustage ära ja pange tüdruk riidesse. Toodi särk, tõmmati Sofjakesele selga. Nii nagu ta seal seisis, nii Jevdokia nägu kivines: oli tal siis kerge oma imikust poega ülestõusnuna näha... Hiljem polnud hullu, sai enesest võitu. Ütles vaid, et tema ei tohi ristiema olla. Nii kui kleidikest vaatan, nii tõmbub hing tumedaks. Parem siis juba sina, Ariadna. Sul kõik, jumal tänatud, korras: mehe võttis esimene ilmasõda, poja teine, minia ja lapselapsed võttis blokaad. Kõik nagu inimestel.
  • Me ei ole ennekõike ameeriklased, me oleme ennekõike inimesed; me oleme ennekõike Jumala lapsed ja meil on samasugused huvid kui Jumala lastel üle kogu Maa.
    • Lucia Ames Mead kõnes rahvusvahelise rahuvahenduse teemalisel konverentsil USAs Lake Mohonkis, 1897; cit. via: Charles F. Howlett, Ian M. Harris, "Books, Not Bombs: Teaching Peace Since the Dawn of the Republic", 2010, lk 49

Ei armastus saa iial olla vaba,
see ühteköidetute aare ongi.
Kaks mahub armu trellitatud kongi.
Ei häirigi sind enam uksel taba:

arm vangidele avab salapilu,
misläbi kongist ilmakõiksus saab.
Kui hing sul armupiirid saavutab,
sus tuksuma lööb üleilmne ilu.

All põllul
ehitavad paksud mutid
oma tühme käike vana

instinkti toel, mis ei vaja
valgust ega ärkamist: selle aeglane rütm
pöörab kätt unes,

kui me pöördume teineteise poole
küpses suveõhus
enne ilmamuutust,

enne õunte
rasket langemist.

  • Kui teadus distsipliinina üldse midagi õpetab, siis seda, et ükski lappimine ei saa lunastada aluspõhimõtete rikkumist; inimolemisele rakendatuna tähendab see, et ükski maskeering ei saa varjata moraalset kompromissi.
Teiseks on teadlane - enam kui ükski teine tegur inimtegevuses - muutuste apostel. Inimese loomuses on karta muutusi ja neid vältida. Ja teadlase võimuses on selle hirmuga võidelda, näidata, et valgust tuleb eelistada pimedusele, progressi stagnatsioonile, lõpmatusse avanevaid vaateid vangla trellidele.
Sest isegi kui vangla on elevandiluust torn, on meile kõige parem olla sellest vaba.

Veed sügavad peidavad
igatsust.
Puud kiikudes heidavad
varje vette.
Ma aiman ette:
jään ilma sust.

Kui ärateed lähen
pimeneb ilm.
Vaid hõõgvel tähed
sööbivad vette:
Nii silma ette
jääb sinu silm.

aga kuidas me, olles ikka veel elus, suhtleme
talvel? karunahkadesse mässituna
istume punniskõhuliste ahjude ümber, süües
hirmulobeeliaid, mis on meeleheitest üle jäänud

Ei meelest läe see vaade,
kui vastu taevakaart
seal kõndis kümme emu,
kõik rivis väärikas.

Üksteise järel läksid
seal kiirustamata,
neil kuhu oli minek,
ei teagi arvata.

Ta, põldudega harjund,
neid jälgis ainiti,
kui suurde vaikivasse
võssa nad kadusid.

Tol tunnil järsku teadis:
on hea too kauge paik.
Tol maal, mis uus ja võimas,
ta hingel õige maik.

On omad südamele,
mis imet kõiges näeb,
need sünged tasandikud,
kõik võsamaad ja mäed.

Valge valguse nähvakad
ääristavad järjekordset rahepilve -
terve see sööst
purskub meile näkku,
puristades nagu surnud iileks,
mida praetakse restil:
Ja linnud hulluvad
kartetšiga kõmmutatuna,
kui päike särab
veerandis taevast
ja vikerkaar
laseb valla oma tohutu lipu -
õlise, vaieldamatu -
üle veiste kotiriidega kaetud
selgade nende kuningriigis.

  • Kooseluseaduse vastased raiuvad jätkuvalt, et seaduse vastuvõtmisega mindi vastu rahva enamuse tahtele. Kuid enamusel ei ole automaatselt õigus.
Enamus ei saa otsustada lähtuvalt oma ideoloogilistest tõekspidamistest, kuidas peavad vähemused elama oma igapäevaelu. Arvamus, et enamusel peaks olema õigus otsustada vähemuste üle, on osa meie ühiskonda kuuluvaid inimesi alavääristav ning nende põhiõigusi piirav. Sest perekonna loomine ja perekonna mõiste sisustamine on iga inimese sügavalt isiklik otsus.
Hinnang selle kohta, kelle pere on õige või vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib küll rakendada, kuid ainult iseenda elu korraldamiseks.
  • Järgmisena saabusid kohale ja võtsid laua ääres istet kaks nugist.
"Ei tea, mida me telliksime," küsis isanugis.
"Arvan," ütles tema abikaasa, "et meelsasti sööksin selle ettevõtte juhatajat. Prantsuse moodi."
"Mis tähendab "prantsuse moodi"?"
"Ei tähenda midagi, aga hästi peen on niimoodi tellida."
  • Leida Tigane, "Orav Pikkhamba söökla", rmt: "Vikerkaar", 1978, lk 41-42
  • Küsimus, kui palju võib töö eest rahalist tasu saada, ei tohi tungida niivõrt esile, et see kogu töö pinnapäälseks hädaabinõuks muudab. Seepärast ei tohi võtta mingit tööd või tegevust kui kurba kohustust, ega ka kui naeruväärt lihtsat, vaid katsutagu tungida südamesse ja tabatagu töö hinge.
    • Eduard Treu (Eduard Laugaste), "Väärtuslik töö", ajakiri Kevadik 2/1929, lk 27

Jah, triiv, see triiv; ja mõtlesin ma elust,
   mis surma lähenedes on kui päikseloojang:
ja surm vaid aeglane, kuid kindel triiv,
   mis kannab puhkusele aegamööda.

Las ma siis triivin mööda Aja lahte,
   mu viimne päike loojub hõõgudes;
las heidan ankru seal, kus pole varje,
   ja sildun igaveseks Taevalahe vees.

  • Mõni, kes pole päris valmis aktsepteerima, et maailm on pidevas arengus ja muutumises, otsib seniajani pildilt lehma, kellele on teoses lähenetud veidi abstraktsemalt, kui talle analüüsijana mugav tundub. Kui kunstnikud oleksid end läbi aegade lasknud heidutada inimestest, kes pole veel valmis nende uut lähenemist vastu võtma, oleks valitsev kunstisuund arvatavasti ikka veel koopamaal.
  • NASA peaks võtma omaks missiooni planeedile Maa. See algatus on tundlik, ajakriitiline ja näitab meie vastutuse tunnistamist oma koduplaneedi ees. Kas me julgeme rakendada oma võimeid teiste maailmade saladuste uurimiseks ja jätta needsamad võimed rakendamata meie enda maailma saladuste uurimiseks ja mõistmiseks - saladuste, millel võib olla suur tähtsus meie tuleviku jaoks sel planeedil?
    • Sally Ride, "Leadership and America's Future in Space" (nn "Ride'i raport"), Washington: NASA, 1986, lk 226
  • Hiljem, ja kogu ülejäänud elu, mõtleb ta aina, et oleks ta otsemaid lahkunud, korjanud kokku oma kotid, taimed ja meepotsikud ning võtnud jalge alla kodutee, kui ta oleks toiminud oma äkilise nimetu rahutuse sunnil, võinuks ta muuta seda, mis juhtus järgmisena. Jätnuks ta kihiseva mesilassülemi sinnapaika, omapäi, selle asemel et putukaid tarudesse tagasi meelitada, saanuks ta ära hoida, mis oli tulemas.
Kuid Agnes ei liigu paigalt.

Ma kevadeunelmais juba:
uinun sügaval varju all,
saand kusagilt hõiskeks luba
puil vallatlev kevadetrall -
seal mühiseb oksade orel -
all kõrsi kõigutab tuul -
ja lastel mängumaa tore,
naer heliseb värskel suul.

Ent nüüd: keda aitab, kevad,
su kirkus ja ründav voog,
millest silmad sul sädelevad,
taas tulnud on masendushoog.
Sa silmist nuttu ei heida,
ei pisaraid pühi su käis.
Maamulda väsinu peida: 
maa haljast unustust täis!

Mõne sihiks on armasta oma ligimest nagu iseennast,
teisel eelkõige ära tee kahju ega võta rohkem
kui sul vaja. Mis siis, kui võimsaim sõna on armastus?

Armastus, suurem kui abielus, pojalik, isamaaline,
armastus, mis heidab avarduva valgusvoo,
armastus, mis ei pea ennetama ülekohut.

alamlehed