Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29

Ma kevadeunelmais juba:
uinun sügaval varju all,
saand kusagilt hõiskeks luba
puil vallatlev kevadetrall -
seal mühiseb oksade orel -
all kõrsi kõigutab tuul -
ja lastel mängumaa tore,
naer heliseb värskel suul.

Ent nüüd: keda aitab, kevad,
su kirkus ja ründav voog,
millest silmad sul sädelevad,
taas tulnud on masendushoog.
Sa silmist nuttu ei heida,
ei pisaraid pühi su käis.
Maamulda väsinu peida: 
maa haljast unustust täis!