Sally Ride

USA astronaut ja füüsik

Sally Kristen Ride (26. mai 1951, Los Angeles, California, USA – 23. juuli 2012, San Diego, California, USA) oli USA astronaut ja füüsik, USA esimene naisastronaut ja maailma esimene LGBT-astronaut. Oma esimese lennu ajal 1983. aastal 32-aastasena oli ta ka seni noorim USA astronaut.

Sally Ride, 1983.


Kirjutised

muuda
  • NASA peaks võtma omaks missiooni planeedile Maa. See algatus on tundlik, ajakriitiline ja näitab meie vastutuse tunnistamist oma koduplaneedi ees. Kas me julgeme rakendada oma võimeid teiste maailmade saladuste uurimiseks ja jätta needsamad võimed rakendamata meie enda maailma saladuste uurimiseks ja mõistmiseks - saladuste, millel võib olla suur tähtsus meie tuleviku jaoks sel planeedil? (lk 226)

Intervjuud

muuda
  • Mul oli nii mees- kui naiskangelasi. Üks neist oli keskkooli reaalainete õpetaja, kes innustas mind teadusega tegelema. Kuna olin tennisemängija, oli üks minu kangelasi Billie Jean King. Ja varased astronaudid John Glenn ja Neil Armstrong olid samuti minu kangelased.
  • Kosmosemissiooniks valmistumine võtab mõned aastad aega. Vajaliku tausta ja teadmiste omandamiseks kulub paar aastat, enne kui saad oma missiooni jaoks üksikasjalikule koolitusele minna. Nii et enamik astronautidest on astronaudid paar aastat enne seda, kui nad lennule määratakse. Kui oled lennule määratud, määratakse kogu meeskond korraga ja seejärel treenib see meeskond terve aasta koos, et selleks lennuks valmistuda.
  • Erinevad astronaudid magavad erineval viisil. Mina magasin lihtsalt hõljudes keset lennutekki, kosmosesüstiku ülemist tekki. Mõned astronaudid magavad omamoodi voodites – kambrites, mida saab avada ja sisse pugeda ning seejärel sulgeda, see on peaaegu nagu väike magamistuba. Mõned astronaudid magavad magamiskottides, mis on takjaribaga süstiku seina küljes. Hõljudes on lihtne magada – see on väga mugav. Aga sa pead olema ettevaatlik, et sa kellegi või millegi vastu ei hõljuks!
  • [Kosmosetoidust:] Toit ei ole väga halb. See erineb suuresti toidust, mida astronaudid kosmoseprogrammi algusaegadel sõid. Suur osa sellest sarnaneb toiduga, mis matkale kaasa võetakse. Osale sellest peab lisama vett. Ja osa sellest on tavaline pakendatud toit. Meie võtsime lennule kaasa pätsi saia ja purgi maapähklivõid.
  • Kosmosesüstikus on midagi üsna tualetisarnast. Maal töötab tualett gravitatsiooni tõttu, mis tõmbab vee kehast eemale. Kosmoses tuleb vedeliku kehast eemale tõmbamiseks kasutada midagi muud, nii et kosmosekäimla kasutab õhu imemist. See tõmbab vedeliku kehast eemale ja toimib väga hästi.
  • Vaade Maale on suurepärane. Süstik on Maale üsna lähedal, see lendab vaid 200–350 miili kõrgusel Maast. Nii et see on tõesti üsna lähedal. Sellepärast me ei näe tervet planeeti, nagu nägid Kuul käinud astronaudid. Me näeme palju rohkem üksikasju. Näeme linnu päeval ja öösel ning näeme, kuidas jõed setteid ookeani viivad ja kuidas tekivad orkaanid. Aknast välja vaadata on väga lõbus ja väga huvitav.
  • Teised planeedid näevad välja üsna samasugused kui Maalt vaadates. Süstik on Maale nii lähedal, et me pole palju lähemal kui teie, kui te seisate Maal ja vaatate taevast. Nii et ma nägin palju planeete ja need tundusid veidi eredamad kui Maal. Need on nagu eredad valgusetäpid.
  • Kui sa oled Maal ja lähed mäe tippu, tunduvad tähed palju heledamad kui merepinnal. Ja kuna kosmosesüstik asub Maa atmosfäärist kõrgemal, on see nagu viibimine väga-väga kõrgel mäel. Nii et tähed paistavad eredamad, kuid mitte suuremad.
  • Kaaluta olek on lõbus. See ei tundu su kehale ega sisikonnale kuidagi teistsugune. Nii et sa tunned end samamoodi. Erinevus on aga selles, et sa võid keset tuba hõljuda — saad keset tuba saltosid teha, aga põrandal seista sa tegelikult ei saa, sa hõljud põrandast eemale. Kaaluta olekul on pika- ja lühiajalised füsioloogilised mõjud. Need kõik tulenevad keha kiirest ja tõhusast kohanemisest kaaluta olekuga. Kehal on lihtsam olla kosmoses kui Maal, su keha arvab, et raskuste tõstmiseks ei pea olema eriti tugevaid luid jne. Seega kaotab su keha väga aeglaselt ja väga vähehaaval natuke sinu luudest. Kui oled kosmoses nädala või paar, ei märka sa seda üldse. Kuid kui sa viibid kosmoses kuus kuud või aasta, saab luude kaotust kergesti mõõta. Sa saad oma luud tagasi, kui tuled tagasi Maale. Kuid see on potentsiaalselt probleem Marsi-missioonidel, sest siis on astronaudid Maalt väga pikka aega eemal ja võivad naasta Maa peale õhemate luudega.
  • Umbes esimesed 20 minutit on see väga kummaline tunne, sest keha kohaneb kaaluta olekuga väga hästi. Ja samamoodi on kummaline olla tagasi Maa peal. Sellega harjumine ning lihaste ja tasakaalusüsteemi taas korralikult tööle saamine võtab veidi aega. Kuid enamikul astronautidel kulub vaid 20 või 30 minutit, et jõuda tagasi sinnamaale, kus on lihtne süstiku trepist alla kõndida ja normaalselt mööda sirgjoont astuda. Päeva või paari jooksul ei pruugi sa end normaalselt tunda, kuid kohanemine on üsna kiire.
  • Ma arvan, et avakosmoses on tõenäoliselt elu, võib-olla algeline elu. Meie päikesesüsteemis võib olla väga algeline elu - üherakulised loomad või midagi sellesarnast. Võib-olla saame sellele küsimusele vastuse viie või kümne aasta pärast. Suure tõenäosusega leidub elu ka teistes päikesesüsteemides, planeetidel teiste tähtede ümber. Aga läheb väga palju aega, enne kui me sellest midagi teada saame.
  • Ma läheksin Marsile. Kuid selle reisini läheb veel kaua aega. Astronaudid ei lahku Marsi suunas veel vähemalt 10 või 15 aastat.


Elulooraamatuist

muuda
  • [Orbiidile jõudmisest:] Sul on tunne, nagu su käed oleksid tinast. Laborimärkmik tundub kaaluvat terve tonni. Ja siis järsku jääb süstiku mootor seisma. Tina kaob su kätest. Su käed on kergemad kui õhk ja su märkmik hõljub su näo ees. Sa oled kosmoses. (lk 104)
  • [Maale naasmisest:] Hakkasin tundma end üha raskemana, kui raskusjõud mind aeglaselt istmesse sikutas. Oli raske tõsta kätt või pead püsti hoida. Kihutasime läbi õhu ja süstiku akende taga lõõmas oranž hiilgus. (lk 108-109)
  • Kõikjal, kuhu ma lähen, kohtan ma tüdrukuid ja poisse, kes tahavad saada astronautideks ja uurida kosmost. Või siis armastavad nad ookeani ja tahavad saada okeanograafideks või armastavad loomi ja tahavad saada zooloogideks või armastavad nad asjade väljamõtlemist ja tahavad saada insenerideks. Ma tahan näha kümne aasta pärast nende silmis neidsamu tähti ja teada, et nad on teel!
    • Sally Ride, rmt: Tam E. O'Shaughnessy, "Sally Ride: A Photobiography of America's Pioneering Woman in Space", 2015  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)


  • [NASAs teenistusse ilmumisest:] Mul polnud aimugi, mida oodata. Ma mõtlen, et mida sa teed, kui sa oled astronaut? Kes seda teab? Ma ei mäleta isegi mingeid muid eesmärke peale kosmosesse lendamise! (lk 96)
    • Sally Ride, rmt: Lynn Sherr, "Sally ride: America's First Woman in Space", NY: Simon and Schuster, 2014  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)