Kojuminek

Proosa

Notsu aga samal ajal soovis, et Kängu üldse poleks seda hüppamiskunsti osanud. Varem küll, kui ta pikka teed läbi Metsa koju kõmpis, oli ta mõnigi kord igatsenud, et ta näiteks lind oleks, aga nüüd, Kängu tasku põhjas, hüppas tal peas hoopis niisugune mõte:

"Kui see       nii                     paku          min
       lendam      moodi    siis ei    see           git
            ine               käib,                küll           lõbu."

"Uuuuuuu!" tuli vaese Notsu suust, kui ta üles õhku lendas, alla tulekul aga "auuuuu!". Ja kogu tee kuni Kängu majani ta aina korrutaski üht ja sedasama "uuuuu'd" ja auuuu'd".

A. A. Milne, "Karupoeg Puhh", tlk Valter Rummel, värsid Harald Rajamets, 1977, lk 77

"Lustlik on maikuu!" ütles Bilbo, kui vihm talle näkku peksis. "Aga nüüd on ju muinaslood seljataga ja me lähme koju. See on vist esimene kodutervitus."

"Meil on veel pikk tee minna," ütles Gandalf.

"Aga see on viimane tee," ütles Bilbo.

J. R. R. Tolkien, "Kääbik", tlk Lia Rajandi, 1977, lk 351

"Siis ma teen lastele kõik päevad koolist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo martsipani ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud."
- Ole Lund Kirkegaard, "Albert", tlk Lia Eller, 1998, lk 45-46

Võõrustamiskommete kohaselt peab Odüsseus rääkima pea igas peatuspaigas oma lugu, mille otsad narmendavad, kuna lool veel lõppu ei ole. Kuid Odüsseuse lugude ehedus ning täiuslikkus võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad jutustajat, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema koduteed. Sellise pagulase puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
- Tiina Kirss, "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014

Luule

Jälle vaarun koju

pisarais ja purjus.

Ah, kui naeruväärselt

eluõnn mul nurjus!

Jälle kord su hellus

äratas mus looma.

Ime veel, et rentslis

maoli ma ei rooma!

Heiti Talvik, "Lauliku hommik" kogust "Kohtupäev" (1937)

Kauneim linn on Eestis Tartu.
Ja kui saatus sind on viind
ära kaugele, koju viib su tee
ikka Tartu tagasi.

Raimond Valgre, "Tartu marss" (mõnes allikas kaasautorina nimetatud Ernst Johanson seda siiski ei ole<ref>Riina Mägi, "Sinilinnu muinaslooline lend Kuremaa lossis", 07.11.2013)