Ehtsus

(Ümber suunatud leheküljelt Ehedus)


ProosaRedigeeri

  • Кui mr. Stellingis leiduski midagi, mis ei olnud päris eht, siis selle avastamiseks jäi Tomil jõudu vajaka: isegi elutark täiskasvanu suudab ainult faktide mitmekülgse võrdlemise teel eraldada tühja tünni kõmistamist taevasest kõuekõminast.
    • George Eliot, "Veski Flossi jõel", "Teine raamat. Kooliaeg", 1. peatükk, tõlkinud Valda Raud. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 123


  • Laulude korjamise poolest tuleb nõuda, et laulusõnad täiesti ja teravaste nõnda üles kirjutatakse, kui laulikud lau­lavad ehk ette ütlevad; üleskirjutaja ei pea midagi muutma, ei maha jätma ega juure lisama. Üksnes selle läbi saab materjaal õige ja usaldusevääriline olema, teadusele kõlblik ja kasuline. Ma olen tähele pannud, et mitu laulude sõbra ja üleskirjutajat seda seadust mitte silmade ees ei ole hoid­nud, nad on rahvasuust kuuldud sõnu "täiendanud, paran­danud, ilustanud." [---] Vana eht materjaal jäägu muutmata ja puutumata. Mis uuemad laulikud ehk luuletajad sest materjaalist oma viisi teevad ja kuda nemad seda teevad, kauni kirjanduse kasuks ja kasvatamiseks, see on üsna iseasi, mis teaduse uurimisest täiesti lahutada tuleb. Luuletagu Eesti pojad ja Eesti tütred, kellele Jumal seda vaimu ja võimu annud, punugu nemad laulupärgi ka neist lilledest, mis esivanemate vanalt väljalt nopitud, aga selle uuema aja kunsttöö kõrvas jäetagu esivanemate oma ja päris vanavara rikkumata järje pääle ja hoietagu hellaste alale; sest tõuseb tõsine ja jäädav tulu teadusemeestele ja luuletajatele ühtlasi.


  • Ta kujutas ette, et inimesed võiksid rääkida Jane'i kägistamisest, aga keegi ei suudaks seda tegelikult teha. See naine ei olnud piisavalt ehe, et tekitada suurt armastust või suurt vihkamist. (lk 42-43)


  • Ma arvan, et minu ja paljude teiste sisuloojate erinevus on see, et ma ei ole kunagi loonud mingit võlts-persona't või iseennast kõige selle juures ära unustanud või maha surunud. Ma ei ole öelnud ega teinud asju, et inimestele meeldida. Ma ei ole sell-out. Need on suured sõnad, aga ma tunnen, et ma olen algusest peale olnud sama inimene. Ma olen oma jälgijate ja iseendaga aus ning see on ka põhjus, miks mul on see jälgijaskond, mis mul on.
  • Arija Helmvee, intervjuu: Tuuli Põhjakas, "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!", Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25

LuuleRedigeeri

Päev tuleb ja ilmub kui ajaleht
ja vananeb värskuses ruttu.
Mis hommikul oli veel ilus, eht —
ju õhtu toob leinalist nuttu.

Nii meie mõtted ja kunstid ja mood
kui päevase lehega lisad,
kus nooruse aated ja armulood
ja vaimlised voorused visad.

  • Marie Heiberg, "Päev", valikkogust "Käisin üksi tähte valgel", 1988


Ma iial polnud eht,
ei elus ega luules.
Kui oksalt langend leht
ma triivin igas tuules.
...
Kuid maa pääl silmapilk
läks luhta nõiavägi
ning ainult lapse pilk
mus kullatükki nägi.


Meie eitus, meie jaatus
liugleb tuules nagu leht.
See, mis saadab, ongi saatus
ikka õiglane ja eht.


Joob valgeid lilli punasest pokaalist.
Nartsissid? Piibeleht?
Jah piibeleht.
Nii kikivarvul, kergel, kergel kõnnil
tast vari lahkub, kumb
on eht?

  • Mari Vallisoo, "Pidu". Rmt: "Mälestusi maailmast". Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 245