Papa tõstis oma jahisaagi kõrgele üles, et Laura näeks. Tal oli küülik, suurim küülik, millist Laura oli iial näinud, ja kaks matsakat preeriakana. Laura hüples üles-alla, plaksutas käsi ja kiunus rõõmust. Ta haaras Papa varrukast ja kalpsas ta kõrval läbi rohu.
"See maa-ala on üle koormatud ulukilihaga," rääkis Papa talle. "Märkasin üht kitse ja samas veel poolsadat; samuti antiloope, oravaid, küülikuid, igat sorti linde... Jõgi kubiseb kaladest." Ta sõnas Mammale: "Ütlen sulle, Caroline, siin on kõik, mida oskame soovida. Võime elada nagu kuningad!" (lk 30)
