Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar

jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember

igaühes on igatsust, õudu ja ilu,
säärast, millega eluilmas ei harju.
ühel hetkel nohinal hingates magad,
teisel hetkel otsid tormi eest varju,
järgmisel juba näed, mis on tormi taga.

  • Eda Ahi, "Tormine", rmt: "Maailma avastamine", 2021, lk 38

Ma mõtlen mehe peale, kes käis sajus nõnda kaua.
et käed mädanesid kinnaste sisse ära.
Tema on see lendur,
kellel murti tiivad. Oma pealuu sees
lendab ta ikka edasi, laadungiks üksildus.
Sellesse aastaaega matab armuline üksildus
maa ja taeva, ja süda rändab
üle murelikkude kõrrepõldude.

  • Igal juhul, teispool kindlat sihti, mis see ka poleks, tahta tühja, tahta tühjust. Sest see hüve, mida me ei suuda endale ei ette kujutada ega piiritleda, ongi meie jaoks tühjus. Tühjus, mis on aga täidetum kui mistahes täidetused.
Kui me nii kaugele jõuame, pääseme tervena, sest Jumal täidab tühjuse. Sel pole mitte midagi pistmist intellektuaalse toiminguga tänapäevases mõttes. Intellektil ei ole midagi avastada, tal tuleb vaid tee vabaks teha. Ta sobib vaid orjalikeks ülesanneteks.

Ta oli viieteistkümneaastane,
emakeeletunnis puhta viieline.
Jooksis vaenlase poole,
püstol käes.

Ta nägi inimese silmi
ja oleks pidanud tulistama otse nendesse.
Ta kõhkles.
Nüüd on sillutisel siruli.

Emakeeletundides
ei õpetatud teda
inimese silmnäkku tulistama.

  • Anna Świrszczyńska, "Tulistada inimest silme vahele", tlk Hendrik Lindepuu, rmt: "Ma ehitasin barrikaadi", 2019, lk 23

Kogu päeva
uitasin saartel
kus valged kirikud
ja väikesed surnuaiad
mahtusid heldinud meelde
nagu kamalusse

Peaks sinna veel kord minema
pühapäeval
et kuuleks ka kellasid

Kui lõukoer peab möirates mägedel jahti,
siis merel peab haikala ägedalt jahti.

Neil kered nii kõvad — justkui graniidist.
Nende hambad on raudsed ja hing pole siidist.

Kerel teravad ogad on mõlemas ääres.
Tollest, keda nad torkavad, elu teeb sääred.

Pistodade mets nende turja peal tantsib,
on terasest sakid sel surmakantsil.
/---/
Silm mürakat haid väikseks pidama harjus,
kui silmati haikalu vaalade varjus.

Tibatilluna hai vaala sõiduvees lipendas,
just nõnda kui lohemao saba peal sipelgas.

  • Ališer Navoii, "Farhad ja Širin", tlk Andres Ehin ja Ly Seppel, 1977, lk 67

Minu seinal on jaapani puunikerdus —
kurja deemoni mask, kuldlakiga kaetud.
Kaastundlikult vaatlen ma
tursunud sooni laubal, kust ilmneb,
kui pingutav on kuri olla.

  • Erinevus alla kolmekümneste ja üle neljakümneste kirjanike vahel seisneb selles, et esimesed, nagu kõik teisedki nendeealised, juba teavad, kuidas käituda nagu kuulsus: inimene, kelle töö on olla pildistatav.
  • Inimene on visa ja kohaneb enam-vähem kõigega. Eriti, kui ta suudab endale selgitada, milliseks suuremaks hüvanguks seda kohanemist vaja on. Mina vaatan tulevikku lootusrikkalt. Ma ei näe eriti muud võimalust. Ja see kui kõike pole kultuuris, turismis, poodides jne enam nii palju kui 2020. aasta alguses, pole ilmtingimata halb. Ma oleksin rõõmuga nõus elama nii, et ei pea ühel laupäeva õhtul valima kolme-nelja esietenduse vahel.
  • Katre Väli, intervjuu: Aleksander Tsapov, "Segane aasta: Katre Väli", Müürileht, 21. aprill 2021

Mis on hea metafoor naise kohta, kes armastab sellisel ajal?

Ma ei ole skalpell ega tiheda koega lina. Ei ole kohtuhaamer ega käsitsi maalitud teetass.
Ma pole kumbki           ega võlu mind tänavalamp ega küünlavalgus;
mu käed pole triikraud, kuid vaata, nad on kuumad, vaata,
kuidas ma asetan nad           armastuses           tema nahale
ja suudan ikkagi siluda kortsud ta selgroolt.

  • Kui see on nii, et kunstiline tase ei sõltu rahast, siis võiks kultuuriministeerium öelda ka repertuaariteatritele, et olge lihtsalt andekad, ja kasutada seda raha mujal. Erateatritel ei ole võimalik suuresti vaid piletitulule toetudes kutsuda tööle tipplavastajaid – olgu välismaalt või Eestist –, samuti nimekaid lavastuskunstnikke ja näitlejaid. Kui lavastuse eelarve on 3000 eurot, siis on kunstilised kompromissid vältimatud.
  • Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipuldi olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist.
    • Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", 1963, lk 87

Kõik lapsed jooksevad kangaspuude loginast
sinise mere kaldale vahtima,
varbad vees,
laevade kadumist silmapiiri taha.
Sest lapsed peavad sinna jooksma
ja laevad peavad sinna kaduma
ja varbad peavad saama märjaks.

  • Jaan Kross, "Kõik inimesed on sündinud Genuas" kogust "Kivist viiulid", rmt: "Luule", EKSA, 2005, lk 266-267
  • Inimesed on muutunud oma aja kasutamisel tunduvalt ratsionaalsemaks ning mida enam külastajaid erinevatel võimalikel viisidel teavikute ja ka kunstiga siduda, seda haritum rahvas. See pole enam konsumeerlik publik kaubanduskeskustes, vaid sihipärase tänuväärse eneseharidusliku tegevusega seotud kodanikkond.
    • Enriko Talvistu, "Vaadakem peeglisse: missugust Sükut tahame?", Tartu Postimees, 12. november 2021, lk 2

Talviti on lumi maas.
Järve peal on jäine kaas.

Jää peal kolab vali tali,
pihus plakat - VALI TALI!

Varsti vesi vabaks sulab,
järve kaldal kevad kolab.

Pihus plakat - VALI KEVAD!
Nii need asjad edenevad.

  • Ilmar Trull, "Valimised", rmt: "Rähni ravi", 2015, lk 255

Ma tean, et kord mu põrmust kasvab nõges maas,
et liiva sattununa tehakse must klaas
öös valupakku hiilijale purju juua,
kel pilk on tyhjuses, suul vaikimise kaas.

  • Märt Laarman, "Kylmad rubaiid" II, rmt: "Kylmad rubaiid/Kylmät nelisäkeet", Vagabund/Pohjoinen, 1996.

Sel, mis meid seob, on nimed -
tugevad jõud, nõrgad jõud.
Vaata ringi ja sa näed neid:
nahk, mis moodustub pooltühjas tassis,
naelad roostetamas kohtadesse, mida ühendavad,
tapid ühendumas omaenda raskusest.
Viis, kuidas asjad püsivad nii kindlalt,
kuhu iganes nad ka pandud on -
ja teadlased ütlevad, et raskusjõud on nõrk.

Otsi kohta, mesilind!
Ringi sisse lükka mind!
Siis ma ise kõnnin aias,
otsin mett ja olen maias.
Leian lille,
väike Pille
ringi sisse läheb siis.

Kui kõik olnud mesilased,
läbi ongi meie mäng.
Algab teine, tantsu lase!
Polka kätte jõuab järg.
Nurgast nurka siiri-saari!
Teeme, sõbrad, pillerkaari!

  • Juta Kaidla, "Ringmäng" kogus "Liblikaga võidu", 1982, lk 14

Vikerkaart poiss märkas taevas,
vikerkaart, mis idataevas;
küsis: "Mis see on, Nokoomis?"
Hea Nokoomis vastas nii:
"See on lilletaevas kõrgel;
metsalilled, aasalilled,
kõrged rohtla liiliadki
õitsevad me kohal taevas,
kui nad maa peal närbunud."

  • Nurmel juhtub palju igasuguseid asju, see on tormilise tegevuse näitelava ja võitlusväli. Kuid kõik teenib ainult ühte eesmärki — surematust. Ei tea putukad, kes rahuldavad seal oma vajadusi, et nad samas viivad täide lillede salajasi soove, nagu ei mõista lilledki, et nad ise on elukeskkond ja elatusvahend putukaile, keda nad peavad oma orjadeks. Nõnda on igaühe isiklikud huvid teenimas nurmel kõikide õnne.
    • Leena Krohn, "Tainaron: posti teisest linnast", tlk Ele Süvalep, 1994, lk 9-10

alamlehed