Skalpell

Skalpell on kirurgi nuga.

Proosa

• Kolmandat põlve Kaasani ülikooli professor Wolf Karlovitš Leibe oli praktiseeriv kirurg. Tema praksis oli ulatuslik, inimesed ootasid operatsioonijärjekorda kuude kaupa. Iga kord, kui ta tõstis skalpelli patsiendi kahvatu keha kohale, tundis ta jahedat värelust kõhu viimases sopis: on mul õigus seda teha? Nuga puudutas nahka ning jahedus muutus soojuseks ja valgus üle kogu keha laiali: mul ei ole õigust proovimata jätta. Ja ta proovis: pidas mõttelist dialoogi nahaga, lihas- ja sidekudedega, läbi mille ta tungis sihtmärgini, tervitas lugupidavalt siseorganeid, vestles sosinal soontega. Ta rääkis haigete kehadega skalpelli vahendusel. Ja kehad vastasid talle. Oma dialoogidest ei kõnelnud ta kellelegi - kõrvaltvaatajad oleksid võinud pidada seda vaimuhaiguseks.
  • Guzel Jahhina, "Zuleihha avab silmad". Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tänapäev, 2017, lk 98

• Lister esitas kirurgia assistentidele sama kõrgeid nõudmisi kui tudengitelegi. Ühel päeval tekitas ta tõelise stseeni, kui palus ringkäigu ajal palatis patsienti üle vaadates haavasidujalt nuga. Siduja ulatas skalpelli Listerile, kes hoolikalt kontrollis noa teravust oma peopesal ja leidis, et see on nüri. Pidulikult ja aeglaselt kõndis Lister üle toa ja viskas instrumendi tulle. Ta kordas palvet. Jällegi ulatas siduja skalpelli ja taas heitis Lister selle tulle. "Patsiendid olid üllatunud erakordsest vaatepildist, nähes oma instrumente põletavat professorit; tudengid, tähelepanust elektriseeritud, koondasid pilgud kord Listerile, siis minule, ja rahvahulga äärel olijais tärkas äkitselt erakordne uudishimu, et teada saada, mis toimub," kirjutas siduja hiljem. Lister naasis veel kord ja palus nuga. Hirmunud ja värisev noor mees ulatas Listerile kolmanda skalpelli. See võeti lõpuks vastu. Enne noomimist vaatas Lister sidujale otse silma: "Kuidas sa julged mulle ulatada vaese mehe lõikamiseks noa, mida sa ei soovi iseenda lõikamisel kasutada?"
  • Lindsey Fitzharris, "Lihunikukunst. Victoria ajastu õudustäratav meditsiin ja Joseph Listeri pingutused selle muutmiseks", tlk Kaupo Nurk. Gallus, 2020, lk 201

Luule

valged ambulantsikapid olid seintes
säält tõi sõber meile kõigile pintsetid
neeruvaagnakeste juurde tõi skalpellid
ja veel pudelid mil poolkuu-etiketid

• Juhan Viiding, "Eremiitide pidu", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum, 1998, lk 134

Sulet ruumis, kus keegi ei vaja
südame aatomiseene surmavat kiirgust —
heledamat kui tuhat päikest —
võtan skalpelli ja prepareerin valu
tuimalt kui tudeng anatoomikumis.

• Maie Remmel, "Definitsioonide aevastused okaspuudel" 4 kogus "Äng ja arm" (2001), lk 49

Liigun valu joont mööda,
see on sirge kitsas tee,
kus libastumist pole karta.
Ta lõikab mu hoolikalt pooleks
nagu joonlaud nagu selgroog
nagu kasuisa, keda vihkasin.
Tema kauge hääl nagu igavene
meeldetuletus skalpelli võimust,
liha võimetusest.

• Carolina Pihelgas, "Võidunud lilledega tapeet", rmt: "Tuul polnud enam kellegi vastu" (2020), lk 66