Üürnik

Proosa

Ta rääkis kõikide tuttavatega korterist. Sest tutvuse kaudu neid sai, kui sai, ajalehekuulutustest ei olnud mingit abi. Ta unistas veel ühetoalisest korterist.

"Millega sa selle üüri maksad?" küsis Kirsti. "Sul ei jää ju siis raha toidu jaoks, vähemalt riiete jaoks küll mitte. Mina sinu asemel oleksin rahul kaasüürilise toaga ja pealegi, kust sa ühetoalise saaksidki? See oleks alles ime."

Ja Kirsti ütles veel: "Sa ei suitseta ega joo ja vaatad meestest mööda, küllap sinusugusele ikka mingi nurk leidub."

Irja solvus ega vastanud Kirstile midagi. Üldse oli ta araks muutunud ja tundis oma inimväärikust alandatuna. Kes ta oli? Inimene, kellele korter oli üles öeldud. Niisama hea kui pool-inimene, kastitu, teab mis. Kooperatiivkorteri omanikud, põhiüürilised, allüürnikud, ilma korterita inimesed — selline oli siinne kastisüsteem. (lk 10)

Korteriperenaine pakkus talle saabumiskohvi. Irja oli väsinud ja vaikne, aga naine seda jutukam. Irja sai kuulda, et ta on apteekrilesk ja et tal oli möödunud talvel olnud infarkt, seepärast ta ei tahtnud lisamuresid, näiteks see üüriliste asi oli selline, kus pidi olema väga hoolikas, keda võtta. Sest kui teed vale valiku, siis oled omadega sees, tänapäeval kipub nii olema, et üürnikul on ülevõim, tema võib kaevata siia ja sinna ja lausa häbematuks muutuda. Aga kellele korteriomanik saaks kaevata? Teda peetakse nülgijaks, vereimejaks, kuigi kes siis üüriliste pidamisest kasu saab. (lk 23)
Eeva Tikka, "Tundruhunt", tlk Luule Sirp, 1981

Sinu nägu, kurnatud, vana, ei ütle enam midagi, sinu sees elab palju vanem inimene, üüriline, kes rändab ringi ja rühib sinu jälgedes, laseb neis liugu, parasiit, kes mälub ja seedib su toitu ega lase sul endal kõhtu täis saada, loobib sulle ihnelt ainult riismeid, võtab üha rohkem ruumi, kuni sina ise elad enda sees kõigest ühes viletsas nurgataguses, tillukeses pugerikus, peidikus, kuhu keegi ligi ei pääse.
- Merethe Lindstrøm, "Talvearhiivid", tlk Riina Hanso, 2016, lk 39

Luule

sa oled yyriline minu odavas mälus
ma ei võta sult palju
sest su korter pole suur ega mugav
oled siin rohkem symboolse tasu eest
sul pole ju kuhugi minna
...
minu yyritoas ei pea sa seda kartma
sa võid teha mis sa tahad
sa võid tulla alati kui sa mulle meenud
kasvõi kell kolm öösel

Jim Ollinovski, "*sa oled yyriline minu odavas mälus", lk 20, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009