Ülle Talihärm

Eesti ametnik, raamatukogundustegelane ja arhivaar

Ülle Talihärm (sündinud 14. juulil 1964) on Eesti ametnik, raamatukogundustegelane ja arhivaar.

Kirjutised

muuda
  • Raamatukogu on müstiline paik, sest keeruline on sealt väljuda midagi kaasa võtmata. Olgu kaasavõetavaks siis väljaanded või loetust juba omandatud teadmised. Väiksema kogukonna raamatukogus võivad selleks olla ka kohalikud uudised või lihtsalt rõõm inimestega suhtlemisest.
  • Rahvaraamatukogudel on rahvusluse ja keele arengu ning identiteedi kujunemisloos väga oluline osa. Võib öelda, et raamatukogu on kui ühiskonna instrument, mille kaudu tehakse informatsioon, kultuur ja teadmised kättesaadavaks. Raamatukogu on ka teejuht, mis aitab infokülluses õigeid valikuid teha, sest tõuseb raamatukogu kui meediapädevuste kasvataja tähtsus.
  • Tuleviku globaalseid arenguid silmas pidades võib arvata, et raamatukogud ei kao, kuna omamise, sealhulgas informatsiooni omamise soov väheneb, kuid taaskasutus üha laieneb.
  • Vaatamata Eesti e-riigi kuvandile ei ole siiski kõigil inimestel kodus internetti, arvutit või nutitelefone. Uuem ja ka väärtuslik info levib endiselt maksumüüri taga, sest ka loojad peavad töö eest tasu saama, kuid taas – appi tuleb raamatukogu.
  • Raamatukogu pole ammu ainult raamatute kogu, vaid raamatukogu on ennekõike inimesed.


  • Kas internet on abimees või halastamatu konkurent rahvaraamatukogu teenustele, sõltub raamatukogu suutlikkusest alustada lähiaastatel e-väljaannete e-laenutusega.
Rahvusraamatukogust pärineb tore algatus muuta e-väljaanded külastajatele nähtavamaks, selleks on riiulitele paberväljaannete juurde paigaldatud vastavaid märke. Nii saab lugeja hõlpsamini teada, millised väljaanded on ka digiteeritud kujul kättesaadavad. Sellest tasub teistelgi snitti võtta.
  • Raamatukogud kui oma kogukonna info-asutused omavad tähendusrikast rolli infokirjaoskuse õpetamisel, olgu selleks siis e-oskuste koolitused või e-teenuste kasutamise juhendamine.
Uued võimalused laiendavad ja samas ka piiravad juurdepääsu teabele, sest paraku pole kogu uus tehnoloogia ja sellelt kasutatav e-informatsioon vabalt kättesaadav. Seetõttu on just kogukonna raamatukogul võimalus soetada uut tehnoloogiat ja infot oma kogukonna liikmeid silmas pidades, vähendada lõhet inforikaste ja -vaeste vahel.
  • E-õpe ja e-informatsioon soodustab iseõppimist, kuid sageli võib see takerduda teadmiste vananemise või muutunud tehnoloogia taha. Eks üldjuhul ole ju nii, et vanusega kasvab ka ettevaatlikkus ja inimene muutub aeglasemaks. Noored seevastu õpivad kiiresti ja võtavad uue tehnoloogia kasutusele esimestena. Miks mitte just raamatukogudes tuua koolitaja rolli noori, algatada põhimõttest muna õpetab kana lähtuvaid koolitusi.
  • Tuues raamatukogudesse rohkem tegevusi, kinnistub üha enam ka nende roll kogukonnakeskustena.
Tänapäevased vajadused nõuavad raamatukogudelt ruumikasutuse paindlikkust, mida mujal maailmas juba aktiivselt juurutatakse. Ka Eestis on rahvaraamatukogudele kui kohaliku omavalitsuse asutustele muutunud oluliseks paikneda kas lähestikku või lausa ühes ja samas hoones kooliga või kultuurimajaga, et pakutavaid teenuseid omavahel siduda.
Loomulikult eeldab selline teenuste sidumine tihtipeale raamatukogutöötajate ümber- või täiendusõpet, kohanemist vastavalt kogukonna vajadustele.