Vikitsitaadid

Uudis

(Ümber suunatud leheküljelt Uudised)
Luise Max-Ehrler (1850-1920), "Värskeimad uudised". s.d.

Proosa

muuda


  • "Mis, kas Aramisel on siis piiskopkond?"
"Jah, härra. Miks mitte?"
"Ta on siis piiskop?"
"Aga kust teie siis tulete," ütles Bazin üsna aupakkumatult, "et te seda ei tea?"
"Armas Bazin, meie, paganad ja mõõgamehed, teame küll, et see või teine on saanud koloneliks või väliadjutandiks või Prantsusmaa marssaliks; aga kas keegi peaks olema saanud piiskopiks, peapiiskopiks või paavstiks... kurat mind võtaks!... see uudis jõuab meie kõrvu alles siis, kui kolmveerand maailma on sellest juba kasu saanud."


  • Naabrid on samuti eksimatud kevadekuulutajad. Niipea kui nad tormavad labidate ja kõblastega, niine ja kääridega, puude jaoks vajalike määrete ja igasuguste mulda puistatavate pulbritega igaüks oma aialapile, taipab kogenud aednik, et kevad on lähedal; ja ta ajab vanad püksid jalga ning tormab labida ja kõplaga aeda, et temagi naabrid taipaksid, et kevad on lähedal, ning kuulutaksid seda rõõmuküllast uudist ka üleaedsele.


  • Ühel õhtul, kui pidime hakkama kaarte mängima, jutustas inglane meile Mehhikost ja sellest, kuidas üksildases mägifarmis elav muldvana hispaanlanna oli võõra saabumisest kuuldes talle järele saatnud ja käskinud tal maailma uudiseid rääkida. "Noh, nüüd isegi lennatakse, proua," oli inglane naisele öelnud.
"Jah, olen kuulnud," vastas vana daam, "ja ma olen oma preestriga selle üle palju vaielnud. Nüüd võite mind valgustada, sir. Kas inimestel on lennates jalad kõhu all nagu varblasel või sirgu nagu kurel?"


  • Kirjandus on uudis, mis uudiseks jääbki.
  • Literature is news that stays news.


  • Kui ajalehes ilmus neegri pilt, ei kaasnenud sellega kunagi niisugust lugu, mida sa kuulda oleksid tahtnud. Südamekambreid läbis hirmusööst, kui nägid lehes neegri nägu, sest päris kindlasti ei olnud tema pilt seal sellepärast, et tal sündis terve laps või et tal õnnestus tänavajõugu käest ära joosta. Ei saanud ka arvata, et ta on tapetud, sandiks löödud, kinni võetud, ära põletatud, vangi pandud, piitsa saanud, elupaigast välja tõstetud, jalge alla trambitud, vägistatud või petta saanud, sest see polnud ajalehe jaoks küllalt väärt uudis. Temaga pidi olema juhtunud midagi ebatavalist - midagi, mis pakkus valgetele huvi oma ennekuulmatusega, pani nad läbi hammaste vilinal sisse hingama, kui mitte õhku ahmima. Ja ilmselt oli raske leida neegritest uudiseid, mis oleksid võtnud Cincinnati valgel elanikul hinge kinni.



  • "Krimmis möödus öö rahulikult". See pealkiri figureerib interneti uudistevoos igal hommikul. Linki avada ja teksti lugeda pole mul aga mingit tahtmist, sest sealsamas kõrval, all- ja ülalpool ning lehekülje servadel seisavad teised pealkirjad: et Krimmi miilits on vahistanud Euromaidani koordinaatori Krimmis, et on röövitud ühe eelmisel päeval Vene väeosade poolt tormijooksuga allutatud Ukraina garnisoni komandör, et on esinenud hoiatuslaske OSCE rahvusvahelise vaatlusmissiooni suunas, mis on juba korduvalt teinud edutuid katseid Krimmi poolsaarele sisse pääseda, et on hävitatud rannikuseiret teostavad piiripunktid, et Vene väed on Perekopi maakitsusele kaevikud kaevanud ning Hersoni oblastis põllud mineerinud, või et vene "kasakad" on automaatidest tulistanud Ukraina piirivalvele kuuluvat lennukit. Sevastopolis said samade "kasakate" käest peksa Ukraina teleajakirjanikud ja koos nendega üks juhuslikult seal viibinud Vene korrespondent. Kõikide nende uudiste taustal mõjub pealkiri "Krimmis möödus öö rahulikult" Vene teadeteagentuuri kurja naljana. Sest Krimmi poolsaare okupeerinud Vene vägede jaoks möödus öö ju tõepoolest rahulikult. Neid ei rünnanud keegi, keegi ei üritanud nende "rohelisi mehikesi" rohelise värviga üle kallata, keegi ei loopinud nende pihta Molotovi kokteile, keegi isegi ei sõimanud neid täiest südamest. Selle "muistse Vene maakamara" "vabastajad" tunnevad ennast suurepäraselt ja nagu kodus.
    • Andrei Kurkov, "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest", tlk Anu Wintschalek, 2014, 9. märts 2014, lk 128–129


  • Ühegi maa uudised ei saa olla paremad kui tema romaanid, sest mõlemad on teatava vaimse žanri tooted. Mõlemad lähtuvad ühelt mõistmise tasapinnalt.
    • Tõnu Õnnepalu, "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA 2019, lk 29



  • Lääne meedia hakkas alates 2014. aastast Ukraina kontekstis kasutama formuleeringut "Venemaa poolt toetatud separatistid". See "neutraalne" sõnakõlks väidab sisuliselt, et Ukrainas oli (ja on) tegemist kohaliku separatismi ja separatistidega, keda Venemaa üksnes "toetab". Järjekordne klišee, mis annab mõista, et Ukrainas justkui puhkes kodusõda, Venemaa asus toetama enesemääramist teostanud "iseseisvaid rahvavabariike", kui lääs toetab Kiievi võime.
Nõnda tekib ka käsilassõja (proxy war) ettekujutus. Oli lootus, et pärast 24. veebruari, kui algas Venemaa sissetung Ukrainasse, selle sõnastuse kasutamine ometi lõpeb, kuid võta näpust. Seda kohtab ikka veel läänemaailma uudistes. Vanad kombed surevad raskelt.
Ukraina teatab näiteks, et linn X sai mitu raketitabamust ning suri Y inimest. Moskva pasundab, et raketirünnak oli suunatud "sõjaliste objektide" vastu ning "saavutas ette seatud eesmärgi". See on ilmselgelt võltsneutraalsus, sest me oleme Ukraina poolel ning totaalses vastasseisus Venemaaga.


  • Viimastel aastatel on teadlased tulnud lagedale mitme uuringuga, mis osutavad riigiti uudiste vältimise kui nähtuse laienemisele. Põhjusena toovad needsamad uuringud välja, et infost küllastunud keskkond võib mõjuda meediatarbijate vaimsele tervisele halvasti. Uudiste üldine foon on negatiivne ja konfliktne. See rusub, tekitab ärevust ja hirmu. Seetõttu soovitatakse meediatarbijatel väga hoolikalt läbi mõelda, mida jälgitakse, kujundada endale valikuliselt oma kitsas meediamenüü või uudiste jälgimisest üldse loobuda. Sellele vastandina kõlavad auditooriumiuurijate hoiatused, et uudiste vältimise laienemisega väheneb auditooriumi teadlikkus ühiskonnas toimuvast, selle tagajärjel informeeritusest tulenev osalus ja lõpuks saab kannatada ka ühiskonna sidusus. Need on laia pintslitõmbega edasi antult kaks kõige äärmuslikumat järeldust, millega auditooriumiuurijad on välja tulnud.
  • Milliseid uudiseid toota, et ei kannataks meediatarbija ega ühiskond? Kas pakkuda põhjalikku ja ühiskonda mõjutavat uurivat ajakirjandust, mille loetavus on olnud kordi madalam kui nupukestel staaride eraelust? Või võtta eeskujuks lühivideote keskkonnad, milles ühiskondlikult tähtis uudissisu antakse edasi möödaminnes tantsu- ja küpsetamiskatsetuste kaasandena?
  • Kitsam meediamenüü või uudiste eiramine aitab vältida infotulva alla mattumist ja säilitada vaimset tervist ja heaolu – negatiivsusest ja pidevast kahtlemisest hoidumine võimaldab maailma endiselt päris kenaks paigaks pidada. Samuti ei tule end uudiste tõttu, mis valdavalt puudutavad inimese lähiümbrust – kohalikku või kodumaa elu – tajuda kinnistatuna siinse maakamara külge, maailm on lahti ja kaugemal palju muud huvitavat. Pealegi teeb ajakirjandus meediatarbija eest valiku, aga meediatarbija vaatenurgast on see, millist informatsiooni ta tähtsaks ja vajalikuks või üleüldse tarbimisväärseks peab, muutunud – pole huvi tegeleda sellega, mida ajakirjandus pakub. Taustal terendab teiste ahvatluste küllus: milleks lugeda asjalikke ja tõsiseid uudiseid, kui meelt lahutab palju muud põnevat? Seega on meediatarbija poolelt vaadatuna miljon head põhjendust, miks ajakirjanduse toodetud ja ühiskonnale tähtsaid uudiseid mitte tarbida.

Luule

muuda

Mu isa loeb ajalehest uudiseid Aafrikast,
Rotschildist, rikkast mehest ja inglite kuningast.
Sa mine hulluks või halliks, kuid palgaga läbi ei saa.
Kõik aetakse kole kalliks. Ja Türgis väriseb maa.
Sa tellid lehte ja vaatad - üks kõmu ja keelepeks!
Ja suurtel on suured saapad. Ma parem jään väikeseks.


mu silmad varjavad end karvkatte taga
sest kardavad juba
tervet maailma ega julge end
enam kellelegi näidata
iga hetkega kui kuulen kellegi karjumist või loen uudiseid
mu silmade karvkate tiheneb

  • Joanna Ellmann, "*mu silmad on kasvatanud endale...", rmt: "Olemise maa", 2017, lk 56


Draama

muuda
  • Linnapealik: Ma kutsusin teid, härrad, et teha teile teatavaks ülimalt ebameeldiv uudis. Meile tuleb revident.
Ammos Fjodorovitš: Kuidas revident?
Artemi Filippovitš: Kuidas revident?
Linnapealik: Peterburi revident, inkognito. Ja salajaste juhtnööridega.
Ammos Fjodorovitš: Säh sulle lops!
Artemi Filippovitš: Kas meil veel vähe muret oli!
Luka Lukitš: Issand jumal! Ja veel salajaste juhtnööridega!
  • Nikolai Gogol, "Revident", I vaatus, 1. stseen. Tlk Toomas Kall, LR 11/12 2009, lk 11
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Uudis&oldid=119029"