Proosa

muuda


  • Võib-olla Ristikivi ei kirjutagi lugejatele. Ta kirjutab – kui laenata sõnu ühelt prantsuse mõtlejalt – kõneldes „surma poole ja tema vastu“, mis antud juhul teeb sama välja kui öelda, et tema adressaadiks on Igavik, Absoluut, Viimnepäev, Jumal ise. /---/ Selles mõttes on vahest asjatugi püüda välja selgitada, mida Ristikivi õieti meile on tahtnud öelda – kuivõrd me ei tea, mil määral ta tegelikult meie poole pöördub.
    • Hasso Krull, "Surm, teisik, peegel. Ristikivi sümmeetriad" — "Katkestuse kultuur". Tallinn: Vagabund, 1996, lk 121


  • Labasus on absoluutne nagu hauaplaat: läbi selle ei ulatu elavate hääled enam iial kadununi. (lk 118)