Teine
Proosa
muuda- Naist määratletakse ja eristatakse mehe suhtes ja mitte meest naise suhtes. Naine kui ebaoluline vastandub olulisele. Mees on subjekt, absoluut; naine on Teine.
- Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 15, "Sissejuhatus"
- Ta mõtles niimoodi sellepärast, et ta tahtis, et selle kõige taga oleks vandenõu. Palju meeldivam oli kujutleda, et kusagil suitsuses ruumis istuvad privileegidest ja võimust hulluks ja küüniliseks läinud mehed ja hauvad brändiklaasi juures salaplaane. Sellest kujutluspildist pidi kinni hoidma, sest siis ei pidanud mõtlema sellele, et halbu asju juhtub ka sellepärast, et tavalised inimesed - need, kes oma koera karva harjavad ja lastele unejuttu räägivad - on võimelised pärast seda välja minema ja tegema kohutavaid asju teiste tavaliste inimestega. Palju lihtsam oli ajada kõik müütiliste Nende süüks. Hirmus ja masendav oli mõelda, et Nemad ongi Meie. Kui midagi tegid Nemad, siis polnud see kellegi süü. Aga kui seda tegime Meie, missugune siis olen Mina? Lõppude lõpuks olen Mina ju üks Meie hulgast. Paratamatult. Mina pole igatahes kunagi pidanud end Nende hulka kuuluvaks. Mitte keegi ei pea ennast Nende hulka kuuluvaks. Me oleme alati üks Meie seast. Halbu asju teevad Nemad.
- Oma varasemas elus oleks Vimes umbes selle koha peal pudelil korgi maha võtnud, ilma et talle üleliia korda oleks läinud, mis pudeli sees on, peaasi et see oleks nii kange, et seinalt värvi lahti võtab...
- Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 168
- Euroopa südames elavad rahvad peavad üldiselt põhjapoolseid rahvaid barbaarseteks ja vähem harituteks. Prantslased peavad sakslasi barbariteks, sakslased poolakaid, poolakad omakorda lätlasi ja leedukaid. Kusagil Liivimaa kandis aga toimub huvitav pööre: tarkuse telg võtab suuna hoopiski põhja, lolluse sõrm aga hakkab osutama lõunasse. Rootslaste jaoks on soomlased barbarid, soomlaste jaoks eestlased, eestlaste jaoks lätlased. Lätlaste olukord on kahtlemata kõige nutusem, sest nemad on barbarid nii lõunapoolsete kui põhjapoolsete rahvaste meelest.
- Valdur Mikita, "Lindvistika", 2015, lk 217
Luule
muuda- Doris Kareva, "*See tüdruk ei tule enam...", rmt: "Armuaeg", 1991, lk 82
Vanasõnad
muuda- Ela ise, lase teisi ka elada.
- Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta.
- Teine jalg hauas, teine haua äärel.
- Teine koer tunneb teist.
- Teine naine on ümmardaja.
- Teine söödab, teine sõidab.
- Teine talu, teine taar.
- Teise haigus puu küljes.
- Teise seljast on hea rihma lõigata.
- Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne.
- Teise valu kivi küljes (häda puu küljes).
- Teisel maal teine viis.
- Teistele anna kõik andeks, enesele mitte!
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Kirjandus
muuda- Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997