Absurd
LuuleRedigeeri
Mis rikkus on tunda veel meelehärmi,
mis õnnelik asi on olla kurb!
- Kuid hingelagedal jäähalli värvi
on külmunud pisaraid nutta absurd.
/---/
Siis lahkusin laatade lärmist ja kärast -
vaid küünlast mu peos sai valgust mu urg.
... Kuid valvata leeki vaid enese pärast
siin tummtühjas koopas on karjuv absurd.
Ehk sõlmida silmus kasepuu harru
ja õõtsuda seal kui viljatu urb?
... Kas oleks see võit, kus langeb kõik narrus
- või hoopiski kõige-see maotum absurd?
- Milvi Seping, "Tühitunnil", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 34
ProosaRedigeeri
- Minu esimene eestikeelne raamat oli Friedebert Tuglase kogutud teosed ja minu esimene Eesti lemmiklaul oli Jaak Johansoni "Hei poisid, kas olete valmis?". Mulle kingiti Johansonide kassett koos sõnadega juba rahvamuusikalaagris suvel 1990. Koju tulles üritasin teada saada, millest laul räägib, aga mu eesti-rootsi sõnaraamat oli kahjuks õhuke. Pöördusin lõpuks vanaema poole. Ta luges sõnad paar korda läbi ning vangutas kohkunult pead. "Mis see veel on?" küsis ta, "siis lükkame korraga? Misasja?" Vanaema meelest oli tegemist täieliku absurdiga ning ta keeldus laulu põhimõtteliselt tõlkimast.