Advokaat

Proosa

Isand Hernes, kes oli küla advokaat, oli vististi kogu aeg ukse taga luuramas, iga hetk valmis kutse peale ilmuma, sest ta kargas kusagilt välja nagu hernes kaunast. Iga kord, kui Tomat külla ilmus, kutsus ta ikka advokaadi, et oma õigust seaduseparagrahvidega maksma panna.

"Siin ma olen, kõrgeausus! Teie teenistuses," kogeles Hernes sügavasti kummardades ja hirmust rohetades.

Aga ta oli nii tilluke ja varmas, et ta kummardust keegi tähelegi ei pannud. Kartusest kasvatamatuna paista lõi isand Hernes kukerpalli ja siples nüüd jalgadega õhus. (lk 16)

"Vaat... mina... tegelikult... vähe lugupeetavalt..." hakkas isand Hernes kokutama, muutudes hirmust üha rohelisemaks.

"Mis "tegelikult" või "mittetegelikult", kas olete advokaat või ei?"

"Jah, sinjoor, teie kõrgeausus: mul on tsiviil-, kriminaal- ja kirikuõiguse diplom Salamanca ülikoolist."

"Noh, kui on diplom, siis sellest piisab. Kui olete advokaat, siis on mul õigus. Võite nüüd kaduda."

"Jah, sinjoor rüütel." Ja isand Hernes ei lasknud seda enesele korrata, vaid kadus nagu hiiresaba. (lk 16)

Gianni Rodari, "Cipollino seiklused", tlk Aleksander Kurtna, 4. trükk, 2011

Kõige kuulsam kohtuprotsess toimus Prantsusmaal 1521. aastal, see oli kohtuprotsess Rottide üle, kes olid teinud palju kahju. Kodanikud esitasid nende vastu hagi ja Rottidele määrati kaitsjaks taibukas jurist Bartolomeo Chassenée. Kui tema kliendid ei ilmunud esimesele istungile, siis Chassenée taotles protsessi edasilükkamist, väites, et tema kliendid elavad laiali hajutatult ja lisaks varitsevad neid teel kohtusse mitmed hädaohud. Ta pöördus siis kohtu poole, et see annaks garantii, et hagejatele kuuluvad Kassid ei tee kahju kostjatele, kui need protsessile saabuvad. Kahjuks ei saanud kohus anda sellist garantiid, seega lükati protsessi veel mitu korda edasi. Lõpuks, pärast nende kaitsja tulist kõnet, tunnistati Rotid süütuks.
- Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020, lk 167

Advokaat

Proosa

Välislingid