Albertus Magnus

Püha Albertus Magnus ehk Albert Suur (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280, Köln) oli saksa skolastiline teoloog ja filosoof dominiiklaste ordust, Aquino Thomase õpetaja. Teoloogiaüliõpilaste ja loodusteadlaste kaitsepühak.

Albert Suur kujutatuna Tommaso da Modena 1352. aasta freskol, mis asub Itaalias Treviso linnas San Nicolò endise dominiiklaste kloostri kapiitlisaalis

Tsitaadid

• Midagi ei rõõmusta silma rohkem kui pehme, peen ja madal rohi.
  • Cit. via: Marianna Saar "Murud" Tallinn: Valgus, 1979, lk 5

• Õpetus ei pruugi alata sellest, mis on asja sisu ja loomuse poolest esimene, vaid sellest, mis õpetuses on kergem.

Doctrina non semper incipit a priori secundum rem et naturam, sed ab eo a quo facilior est doctrina.

• (Albertus Magnus, Physica. – Opera omnia, t. IV, pars I. Münster, 1987, l.1, tr.1, c.1, 1–3; Siiri Rebane, Animadversiones criticae de vita sancti doctoris ecclesiae Alberti Magni ordinis fratrum praedicatorum episcopi cum consideratione rerum quarundam livonicarum. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Tartu, 2002, lk 38)

• …kalad otsivad kohast kohta liikudes vastu talve kohti, kus on [jõe kaldas] palju urge, nagu ma olen tähele pannud oma külas Doonau ääres, kus on kaldamüürides ja kivides palju urge, et igal aastal kogunevad pärast sügisest pööripäeva sinna kalad, keda rahvas nimetab barbellos, nii suurel hulgal, et neid püütakse kätega…

… Idem autem observant pisces movendo de loco ad locum, et quaerendo loca cavernosa versus hiemem, ita quod expertus sum in villa mea super Danubium, ubi sunt plurimae cavernae in muris et lapidibus, quod omni anno post aequinoctium autumni congregantur ibi pisces, quos vulgus barbellos vocat, et in tanta conveniunt quantitate, quod manibus capiuntur…

• "De animalibus", l.7, tr.1, c.6, 383; Rebane, 2002, lk 14

• Sarnast olen oma noores eas märganud jahikullide kohta. Kui läksin väljadele jahile linnukoertega, lendasid kullid meie kohal ja järgnesid meile ja püüdsid kinni linnud, keda koerad üles ajasid, hirmunud linnud lasid end käega kinni võtta. Jahi lõpus andsime igale kullile ühe linnu, siis nad läksid meie juurest ära.

Hujus autem simile ergo ipse cum essem juvenis, de falconibus sum expertus: quandocumque enim mecum ad campum duxi canes, qui vocatur canes avium, eo quod sciunt aves invenire, falcones in aere volantes super me sequebantur ad campum, et percusserunt aves quas canes fugaverunt: et illae timentes, rediverunt ad terram, et permiserunt se manibus accipi, et in fine venationis cuilibet falconi dedimus unam: et tunc recesserunt a nobis.

• "De animalibus", l.8, tr.2, c.6, 453; Rebane, 2002, lk 16

• Meie ajal, paljude meie kaaslaste nähes võitles kotkas luigega ja nad tõusid nii kõrgele õhku, et neid polnud enam näha, kahe tunni pärast langesid nad maha. Kotkas oli luige kohal ja sai ülekaalu ja heitis ta maha ja seisis tema kohal. Meie sulane jooksis ja võttis luige ja kotkas põgenes.

Temporibus enim nostris multis videntibus ex nostris sociis pugnavit aquila cum cygno, et elevabantur tam cygnus quam aquila ita in altum, quod invisibiles facti fuerunt nobis, et nobis jam contemplantibus quasi post spatium duarum horarum, deciderunt : et aquila fuit super cygnum, et vicerat eum, et projecit in terram, et stetit super eum, et accurrens famulus noster cepit cygnum, et aquila fugit.

• "De animalibus", l.7, tr.2, c.4, 442; Rebane, 2002, lk 16

• Omal ajal ringi rännates, rändasin kaugele metallileiukohtadesse, et uurida metallide olemust. Leidsime, et hõbe tekib neljal moel, ja teistel maadel veel palju rohkematel. Aga need neli moodust on leida Saksamaal. Ma ise leidsin seda kivis, täiesti kivi sisse kätketud, millest saab selle kätte mineraali purustamise ja tule abil, nagu öeldakse ka kulla kohta, mis on kivisse kätketud.  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / BirgittaMTh)}

Exul enim aliquando factus fui, longe vadens ad loca metallica, ut experiri possem naturas metallorum… Argentum autem quator modis invenimus generari, et forte pluribus generatur in terris aliis. Sed istos quatuor modos invenimus in terra Teutoniae. Ego enim ipsum inveni in lapide toti lapidi incorporatum, quod educitur per calcinationem molendini et ignem, sicut est dictum de auro lapidi incorporato.

• "Mineralia", l.3, tr.1, c.1, 59

• 1240. aastal pärast Issanda lihakssaamist nägin ma koos paljude teistega Saksimaal komeeti umbes põhjapooluse kohal…

Ego autem cum multis aliis anno ab incarnatione Domini, MCCXL in Saxonia vidi cometem quasi juxta polum septentrionalem, …

• "Meteora", l.1, tr.3, c.5, 504; Rebane, 2002, lk 25

• [Albertus kirjutab, et Plinius väidab, et põhjamaal munevad nad villa sisse ja lasevad päikesel haududa. Selle kohta ütleb Albertus]:

"…olen teada saanud, et see on täiesti vale, sest Liivimaal, kus kotkad on väga suured ja metsikud, pole midagi taolist märgata, vaid mune hauduvad kotkad ise ja toidavad oma poegi kalade, lindude ja loomadega. Ja maainimesed võtavad kotkapoegi pesadest ja panevad pesapuu alla maha ja seovad kinni nende tagumise augu, nii et nad ei taha enam süüa. Kuid vanad kotkad toovad neile endiselt palju jahisaaki, mille inimesed endale võtavad. Aegajalt seovad nad kotkapoegade tagumiku lahti, et need ei sureks, ja kotkaste jahisaaki on väga palju, nagu jutustas mulle usaldusväärne inimene, et ühe pesa saagist sai ta üle kolmesaja pardi ja üle saja hane ja umbes nelikümmend jänest ja lugematu hulga suuri kalu."

…iam expertus sum esse falsissimum, quoniam in Livonia ubi aquilae sunt aquilonares et feroces valde et magnae, nichil penitus talium experimur, sed potius fovent ova aquilae et piscibus et avibus et bestiis nutriunt pullos suos, et ideo incolae terrae pullos aquilae de nidis deponentes sub arboribus ponunt et eis anos in posterioribus ligando vel consuendo obstrunt, et tunc appetitum comedendi perdunt. Aquilae autem veteres non minus praedam piscium et avium adducunt et se et familias suas inde pascunt. Aperiunt autem interdum anum pullis ne moriantur, et sic diu et multum praedam accipiunt aquilarum, ita quod narravit mihi fide dignus, quod aliquando in uno nido aquilarum antequam pulli complerentur, plusquam trecentos anates et plusquam centum anseres et circa quadraginta lepores accepit, et plurimos magnos pisces quorum numerum non retinuit.

• "De animalibus", l.23, ed. 1891, 443; ed. 1916, 1337; Rebane, 2002, lk 41

• .., ei oska nad sulnis koostöös tõde nõuelda.

Et hoc dico propter quosdam inertes, qui solatium suae inertiae quaerentes, nihil quaerunt in scriptis, nisi quod reprehendant : et cum tales sint torpentes in inertia, ne soli torpentes videantur, quaerunt ponere maculam in electis. Tales Socratem occiderunt, Platonem de Athenis in Academiam fugaverunt, in Aristotelem machinantes etiam eum exire compulerunt, sicut ipse dixit, „Athenis numquam defuit pyrus super pyrum id est, malum super malum. Non consentio Atheniensibus bis peccare in philosophiam.“ Sed hoc tantum pro talibus. Qui in communicatione studii sunt, quod hepar in corpore : in omni autem corpore humor fellis est, qui evaporando totum amaricat corpus, ita in studio semper sunt quidam amarissimi et fellei viri, qui omnes alios convertunt in amaritudinem, nec sinunt eos in dulcedine societatis quaerere veritatem.

• "Politica", l.8, c.6, 804

Tema kohta

• Herfordi Henricus jutustab, et Albert käis iga päev oma tulevases matusepaigas ja luges enda eest palveid nagu surnu eest. Ja et lõpuks oli nii nõdraks jäänud, et kui ühekorra tulnud Kölni peapiiskop ja tahtnud Albertiga kokku saada, siis vastanud viimane koputuse peale oma kambrist: „Albert pole siin.“ Mida kuuldes piiskop hakkas nutma, öeldes: “Tõesti pole teda siin“ ja läks minema. (Tugwell 1988, 27; Henricus de Hervordia 1859, 202; lisa) Võimalik on ka, et Albert seda just päris tõsiselt ei mõelnud, kuid piiskop ei osanud sedasorti huumorit hinnata.
  • Rebane, 2002, lk 79

• 1870. aastal tõid I Vatikani kirikukogu ajal Saksa piiskopid paavst Pius IX ette palve Albertusele doctor ecclesiae tiitel anda. Kuid enne oli vaja pühakuks kuulutamist. Kulturkampf tõi piiskoppidele piisavalt muidki muresid. (Lohrum 1991, 115) Uus initsiatiiv Albertuse pühakuks kuulutamiseks tuli pärast I maailmasõda Bayerist. Austerlasest kardinal Frühwirth, kes oli olnud dominiiklaste ordu ülem aastatel 1891–1904 (Neira 2001), nägi selles võimalust Euroopa rahvaste lepitamiseks ja Saksamaa naasmiseks Euroopa rahvaste perre. 1927. aastal esitasid Fulda (Saksa) ja Freisingi (Bayer) piiskoppide konverents palve pühakuks kuulutamise protsessi alustamiseks. Kõik, kes Saksa katoliku kirikus mingil positsioonil olid, toetasid seda, ka Bayeri peaminister, riigikantsler Wilhelm Marx, kes oli dominiiklaste kolmanda ordu liige. 16. detsembril 1931. aastal kuulutas paavst Pius XI ta pühakuks ja doctor ecclesiae’ks. (Lohrum 1991, 116; Scheeben 1932, 184) Alates 16. detsembrist 1941 on Albertus Magnus ametlikult loodusteadlaste kaitsepühak. (Tugwell 1988, 28) Ilmselt juba üsna ammusest ajast on ta ka teoloogiaüliõpilaste patroon (Pühakud 1991, 9)
  • Rebane, 2002, lk 81

• Suur osa Alberti elu kronoloogiast ja faktidest jääbki teadmatuks, näiteks tema sünniaeg ja dominiiklaste ordusse astumise täpsed asjaolud ja aeg, ka hilisemas elus on päris palju selgusetuid ja selgumatuid fakte. Põhimõtteliselt võimatu näib olevat ka enamuse tema teoste kirjutamise aegade kindlaks määramine. Enamalt jaolt tuleb leppida teadmisega, et ta elas täpselt nii kaua, kui ta elas ja leidis selle aja jooksul muu tegevuse kõrval aega kirjutada umbes nii palju raamatuid, kui ta ilmselt kirjutas – XX sajandi kaheksakümnendate aastate uurimisseisuga on teada 74 pikemat ja lühemat tööd, neist 41 filosoofia ja 33 teoloogia alalt (Anzulewicz De Forma 1999, 6). Mõnede kirjutiste autentsus pole senini kindel, näiteks praeguses Albertuse Opera omnia väljaande Conspectus’es XVIII köitesse kavandatud De muliere forti arvatakse võibolla hoopis Opera dubia et spuria hulka (Anzulewicz De Forma 1999, 8).
  • Rebane, 2002, lk 83

• Mitte ükski säilinud dokument ei anna vähimatki alust väitele, et Tallinna Mauricius oli Albertus Magnuse õpilane, ega tegelikult sellelegi, et Albertus oma viimasel Kölni-perioodil üldse lektorina ametis oli.
  • Siiri Rebane, "Kes ütles, et Tallinna Mauricius oli Albertus Magnuse õpilane?", Acta Historica Tallinnensia, 2003, 7, lk 13

Kirjandus

• Simon Tugwell, "Albert and Thomas", sari: The classics of western spirituality, New York, Mahwah: Paulist Press, 1988
• Walter M. Miller, "Kantileen Leibowitzile", tlk Juhan Habicht, Tallinn: Varrak, 2004
• Siiri Rebane, "Animadversiones criticae de vita sancti doctoris ecclesiae Alberti Magni ordinis fratrum praedicatorum episcopi cum consideratione rerum quarundam livonicarum" (Kriitilisi vaatlusi dominiiklaste ordust pärit piiskopi, püha doctor ecclesiae Albertus Magnuse eluloo asjus, koos mõnede Liivimaasse puutuvate asjaolude arvessevõtmisega). Bakalaureusetöö. Juhendaja Marju Lepajõe. Käsikiri Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Tartu, 2002