Askees
(Ümber suunatud leheküljelt Askeetlikkus)
Piibel
muuda- Kui te koos Kristusega olete maailma algainetele surnud, miks te siis lasete endale teha korraldusi, nagu elaksite alles maailmas:
- 21 "Ära hakka kinni! Ära maitse! Ära puuduta!"?
- 22 See kõik on määratud kuluma kasutamise läbi. Need on vaid inimeste käskimised ja õpetused,
- 23 mis on küll tarkuse moodi isetehtud vagaduse ja alandlikkuse ja karmuse tõttu ihu vastu, aga neil ei ole mingit kaalu himude ohjeldamiseks.
- Pauluse kiri koloslastele 2:20-23
Proosa
muuda- Kõikteadja ütles: "Kestev askees ja mantrate lausumine on kasutu, kui meel on loid ja kaldub teisale." (lk 29, 4. ptk "Virgumismeelest hoolimine")
- Pole olemas vihkamisega võrdset pattu, pole olemas kannatlikkusega võrdset askeesi. Seepärast tuleb kõige mitmekesisemate vahenditega kujustada kannatlikkust. (lk 35, 5. ptk "Tähelepanu järele valvamine")
- Šāntideva, "Bodhitšarjāvatāra", tlk Linnart Mäll, LR 3-4 1982
- Kui naine on oma teenistusega rahul, jääb ta õigusteta inimeseks - tal on kehv korter ja ta käib halvasti riides, ka lõbustused ja armastus on talle keelatud. Vooruslikud inimesed jutlustavad talle asketismi; tegelikult on ta toitumisrežiim sageli sama range kui karmeliidil, ainult et igaüks ei saa Jumalat endale armsamaks võtta: naine peab meeldima meestele, et naisena oma eluga toime tulla. Nii muutub naine abivajajaks: sellega tööandja küüniliselt arvestabki talle näljapalka makstes.
- Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 444, ptk "Tee vabanemisele"
- Lastest Miia tol korral küll ei rääkinud. Tema rääkis meestest ja sellest, et millegipärast kujutatakse meesinimest ette kui vägilast: musklid peavad olema ja nutta ei sobi. Ja sellest ka, kuidas naised neid sunnitud askeesiga solvavad.
- Ene Mihkelson, "Miia", Vikerkaar 10/1988, lk 2-3
- Mitte külluse, meeltega tajutava helisevuse-värvikuse, ka mitte sädelevate mõtteparadokside (nendetagi saab läbi!), vaid askeetlikkuse, teadliku piiramise suunas liigub Hemingway kunstiline mõte. (lk 23)
- Erna Siirak, "Stiil kui sõnakunsti fenomen", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia", 1987, lk 7-34