Édouard Manet, "Baar Folies-Bergère'is" (1882)


Luule

muuda

nüüd ilm on päästetud! nüüd on ta valla!
kui baaridaam mul uue laengu kallab
poest kõrtsi kõrtsist poodi põuet tallab
...
vanasti ma olin luulestaar
mind festivalid ootasid – lokaalid luule!
kuid mind vaid huvitas kus parim urkabaar
see oli minu avastusretk lähimale Kuule!


Keskaegses keldris hämar saal, kus istub Ehlvest Jaan,
Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam
Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar,
Ja leti juurde astub, see Malemaja star.
...
Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd
Ja baaridaamil läbi öö on baaris palju tööd
Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd.
Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö...

 
Vikipeedias leidub artikkel