Charles Darwin

(Ümber suunatud leheküljelt Darwin)

Charles Robert Darwin (12. jaanuar 1809 – 19. aprill 1882) oli Briti loodusloouurija. Ta saavutas kuulsuse evolutsiooniteooria väljatöötamisega ja pakkus välja, et evolutsiooni võib seletada loodusliku ja sugulise valiku kaudu. Seda teooriat loetakse praegu bioloogiateaduse lahutamatuks komponendiks.

Ellen Sharples, "Charles ja Catherine Darwini portree" (1816), teadaolevalt varaseim pilt Darwinist
George Richmond, Charles Darwini portree (1840)
Darwin Harry Furnissi karikatuuril

"Liikide tekkimine" (1859)

muuda
"On the Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life)", 1859
"Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", tõlkinud Mart Niklus, Tartu 2012, ISBN 9789949923410


  • Et igast liigist sünnib palju rohkem isendeid, kui saab elama jääda, ning kuna neil tuleb seetõttu sageli kokku puutuda lakkamatult kestva olelusvõitlusega, järeldub sellest, et igal olendil, kes keerukates ja mõnikord muutuvates elutingimustes teistest kasvõi pisutki mingil temale soodsal viisil erineb, on paremaid võimalusi ellujäämiseks ning ta osutub sel kombel looduslikult valituks. Pärilikkuse printsiibi tugevuse tõttu kaldub iga valitud teisend oma uut ja modifitseeritud vormi ka paljundama.
    • lk 48
    • As many more individuals of each species are born than can possibly survive; and as, consequently, there is a frequently recurring struggle for existence, it follows that any being, if it vary however slightly in any manner profitable to itself, under the complex and sometimes varying conditions of life, will have a better chance of surviving, and thus be naturally selected. From the strong principle of inheritance, any selected variety will tend to propagate its new and modified form.
    • "Introduction", lk 5
  • Seda printsiipi, et iga nõrk variatsioon säilitatakse, juhul kui see on kasulik, tähistan ma terminiga "looduslik valik" [Natural Selection], et tähistada selle sugulust inimese võimega valikuid teha. Herbert Spenceri sageli kasutatud väljend "kõige kohasemate ellujäämine" [Survival of the Fittest] on aga täpsemgi ning mõnikord samavõrra sobiv.
    • lk 96
    • I have called this principle, by which each slight variation, if useful, is preserved, by the term Natural Selection, in order to mark its relation to mans power of selection. But the expression often used by Mr. Herbert Spencer of the Survival of the Fittest is more accurate, and is sometimes equally convenient.
    • ptk III: "Struggle For Existence", lk 72
  • Lõpuks, kui vaadelda kogu aega tervenisti, mitte ainult üht või teist ajahetke, siis – kui vaid mu teooria on õige – pidid arvutud üleminekuteisendid, kes tihedalt kõiki sama rühma liike sidusid, kindlasti eksisteerima, kuid kuid loodusliku valiku protsess ise kipub pidavalt, nagu juba korduvalt märgitud, vanemvorme ja vahelülisid hävitama. Seetõttu võibki tõendeid nende varasemast olemasolust leida üksnes säilinud fossiilsete jäänuste seast [...]
    • lk 186
    • Looking not to any one time, but to all time, if my theory be true, numberless intermediate varieties, linking most closely all the species of the same group together, must assuredly have existed; but the very process of natural selection constantly tends, as has been so often remarked, to exterminate the parent forms and the intermediate links. Consequently evidence of their former existence could be found only amongst fossil remains[.]
    • ptk VI: "Difficulties on Theory", lk 179

"Inimese põlvnemine ja suguline valik" (1871)

muuda
  • Sageli on väidetud enesekindlalt, et inimese algpäritolu ei ole kunagi võimalik teada saada: teadmiste puudumine tekitab sagedamini eneseusaldust kui teadmised: mitte need kes teavad palju, vaid need kes teavad vähe, teavitavad nõnda kindlalt, et seda või teist probleemi ei lahendata teaduses mitte kunagi.
  • Ma tunnen et kogu see Loomise küsimus on inimintellekti jaoks liialt keeruline. Sama edukalt võiks koer spekuleerida Newtoni mõistuse üle. Las iga inimene loodab ja usub, mida ta saab.
  • Me lubame kuudel, planeetidel, päikestel, universumil — seega terve universumi süsteemidel, järgida kindlaid (loodus)seadusi, kuid väikseimatki putukat soovime me pidada looduks kord erilise akti poolt.
  • Ma ei saa endale kuidagi selgeks teha, et heategev ja kõikvõimas Jumal võis luua käguvamplased kindla kavaga panna nad toituma teiste putukate tõukude elusatest kehadest.

Tema kohta

muuda

Darwin.
Olevat lugenud lõõgastuseks romaane.
Aga tal oli üks nõudmine:
need ei tohtinud olla õnnetu lõpuga.
Kui sattus sellisele,
heitis raamatu raevunult tulle.
On see tõsi või mitte,
aga ma usun seda meeleldi.

Kui on mõistusega mõõdetud nii palju aega ja ruumi,
kui on nähtud nii mitmeid väljasurnud liike,
tugevate triumfi nõrgemate üle,
nii palju katseid kestma jääda,
varem või hiljem asjatuid,
siis vähemalt
ilukirjanduselt
on õigus oodata happy end'i

  • Wisława Szymborska, "Lohutus". Tõlkinud Hendrik Lindepuu, rmt: "Oma aja lapsed" (2008), lk 49

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel