Kirjutan "tinglik" sellepärast, et tuhanded ajaloolisedsündmused vaatavad minevikust meie poole kunstlikult loodud reputatsiooni varjukujude näol, sarnanedes õienditega, mis mitte just väga ammu moodustasid inimesecurriculum vitae, elukäigukirjelduse, mis esitati ametisse astumisel. Muidugi, kõik need paberikesed kõnelevad faktidest, daatumitest, ümberpaigutamistest, autasustamistest, kahjudest, noomitustest ja üldse usaldusväärsetest asjadest, justkui verstapostid tee serval. Ent pange nad kõrvale, unustage nad ja vaadake inimesele otsa. Ta tõuseb oma curriculum vitae kohale — elav, hingav, kaduv, muutuv, läbinähtamatu —, nagu on seda kehavarju asemel. Varju järgi, olgugi et see on omandanud oma pulseerivad piirjooned kehalt ja valguselt, pole võimalik inimest ennast näha ega teda mõista. (lk 11)
