Vikitsitaadid

Iraak

riik Lähis-Idas

Iraak on riik Lähis-Idas, ajaloolises Mesopotaamias, kus see paikneb Iraani, Pärsia lahe, Süüria ja Kaukaasia vahel. Tänapäevase riigina sündis see Briti mandaadi aluse kuningriigina 1923. aastal, iseseisvudes 1932. 1958. aasta riigipöördega sai Iraagi kuningriigist vabariik, millest arenes välja Saddam Husseini juhitud sotsialistlike sugemetega diktatuur, mis omakorda kukutati 2003. aastal USA sissetungi ja okupatsiooni käigus. Sõja põhjenduseks toodi Iraagi väidetavad massihävitusrelvad, mida sõja järel leida ei õnnestunud. Nominaalselt on Iraak praegu iseseisev föderatiivne vabariik.

Iraagi kaart


Proosa

muuda
  • Mis on üldse Iraak? Noh, see on palju asju, vanu ja uusi. See on üks vanimaid maid maailmas - ja üks noorimaid oma praeguse valitsuse all.


  • Iraak on kuningriik, mida valitseb sunniitlik araabia valitsus ja mis on rajatud Ottomanide võimu varemeile. See valitsus valitseb kurdi osa, kellest enam on ignorantne ja mis hõlmab isikuid, kelle isiklikud ambitsioonid ajendavad neid valitsust hülgama ettekäändel, et see ei kuulu nende rahvakildu. Samuti ignorantset ši-iidi enamust, mis kuulub valitsusega sama rahva hulka, kuid tagakiusamine, mis sai neile osaks Türgi võimu tõttu ning ei lubanud neil võtta osa valitsemisest ja seda harjutada, tekitas sügava lõhe araabia rahva kahe sekti vahele. Paraku ajendas see kõik seda enamust, või siis eriliste püüdlustega isikuid, sealhulgas usklikke, kvalifikatsioonita kohataotlejaid ja neid, kes uuest valitsuskorrast rahaliselt kasu ei saanud, teesklema, et neid kiusatakse endiselt taga, kuna nad on ši-iidid.
    • Kuningas Faisal I kurtmine Iraagi identiteedi nõrkuse pärast märtsis 1932, veidi enne riigi iseseisvumist kirjutatud memorandumis (cit. via Khalil Osman, "Sectarianism in Iraq: The Making of State and Nation Since 1920", London: Routledge, 2014, lk 71)


  • Araabia keel ja kurdi keel on Iraagi kaks ametlikku keelt. Iraaklaste õiguse õpetada oma lapsi emakeeles, nagu turkmeeni, assüüria ja armeenia keel, tagavad valitsuse haridusasutused vastavalt haridusjuhistele, või igas muus keeles eraharidusasutustes.


  • Valitsus on öelnud, et Iraagil pole õigust varuda keemilisi või bioloogilisi relvi, peamiselt seetõttu, et nad on neid varem kasutanud. Noh, kui neid asju otsustatakse selle mõõdupuud järgi, siis kehtestas selle pretsedendi USA. USA on neidsamu relvi ja teisigi varunud üle neljakümne aasta.


  • Me tulime võimule CIA rongiga.
    • Ba'athi parteiametnik Ali Saleh Sa'adi, cit. via Said K. Aburish, "Saddam Hussein: The Politics of Revenge" (2000)


  • "See on tsivilisatsiooni häll," ütleb McGuire Gibson, kes õpetab Chicago Ülikoolis Mesopotaamia arheoloogiat. "See on koht, kust me saime esimesed linnad, esimese kirja, esimesed mõtted inimese auhtest Jumalaga. Need on esimesed arusaamad surmast. See on esimene säilinud kirjandus, mis meil on."
Gibson ja teised arheoloogid kiirustavad ütlema, et kui Iraaki jõuab sõda, on nende esimene mure inimelude kaotamine. Kuid kuna mängus on ligi 100 000 arheoloogilist leiukohta, teeb neile muret ka inimkonna ajaloo kaotamine, teatab DeRose. Gibsoni sõnul toksis 1991. aasta Lahesõda hindamatu mineviku kallal. Üks näide on tohutu 4000-aastane Uri tsikuraat Lõuna-Iraagis. Tempelpüramiidi tabas vähemalt 400 mürsku, mis lõid ehitisest "suuri tükke" välja, ütleb Gibson.



  • Praegu on Iraak suurriik, nagu see on olnud ajaloo jooksul korduvalt. Üldiselt riigid jõuavad tippu vaid korra. Iraak seevastu on seal olnud palju kordi, nii enne kui ka pärast islami tulekut. Iraak on ainus selline riik kogu maailmas. Selle anni andis Iraagi rahvale Jumal. Kui Iraagi rahvas langeb, tõuseb ta taas.
    • Saddam Hussein FBI vanemeriagendile George L. Pirole antud intervjuus 7. veebruaril 2004; National Security Archive Electronic Briefing Book No. 279



  • Sõda ja selle tagajärjed Lääne-Aasia arheoloogia jaoks on olnud viimase 25 aasta jooksul praktiliselt kõikjal. Iraagi sissetungile Kuveiti 1990. aastal ja Kuveidi Muuseumi eksponaatide rüüstamisele järgnes kahju ja rüüstamine Iraagi arheoloogilistes leiukohtades, mis toimus pärast USA juhitud maismaasissetungi, ja sissetungi järel Buddhade dünamiidiga õhkimine Afganistanis Bamiyanis Talibani poolt 2001. aasta kevadel ja inimesekujutiste purustamine Kabuli Muuseumis, kahju USA juhitud sissetungi ja okupatsiooni ajal Iraagis 2003. aastal, kõige kurikuulsamalt Iraagi Muuseumis, kuid ka järgneva leiukohtade rüüstamise jooksul, Süüria ja Põhja-Iraagi mälestusmärkide ja leiukohtade hävitamine Islamiriigi poolt alates 2014. aastast, mis leidis intensiivset meediakajastust, samuti kui sõdivate osapoolte rüüstetegevus ja muististe müük, kahju Sanaa vanalinnale Jeemenis Saudi pommitamise tulemusel ning jätkuvad konfliktid Jordani läänekaldal ja Gazas, mille tagajärjel on lakanud hool leiukohtade eest.


  • Neil päevil kõnelevad ja mõtlevad Iraagist vähesed, meedia ignoreerib seda tähtsat, kuid laiali lammutatud riiki. Meenutagem, et Iraak oli ulatusliku Lääne agressiooni sihtmärk, mille keetsid kokku George W. Bush, Dick Cheney ja Suurbritannia Tony Blair, ning mida rahastasid ja õhutasid Pärsia lahe šeigiriigid ja Saudi Araabia [---]. Enamik inimesi ei saa aru, et Iraak on endiselt USA poolt okupeeritud riik. Me ei kuule midagi Iraagi naftast, mida USA suured naftafirmad 2003. aastast saati miljardite dollarite väärtuses ammutavad. Ameerika Ühendriikide jaoks oli Iraak nafta aardekamber, kus oli 12 protsenti kogu maailma varudest. See oli OPECi suuruselt teine naftatootja.
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Iraak&oldid=104187"