Jaak Aaviksoo
Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
Jaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on Eesti haridustegelane, akadeemik, füüsik ja poliitik. Ta on olnud Tartu Ülikooli prorektor (1992–1995) ja rektor (1998–2006). Alates 2015. aasta sügisest on ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Alates 1994. aastast on Aaviksoo Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on Eesti esimene akadeemikust rektor. Ta on olnud ka kultuuri- ja haridusminister (1995–1996), kaitseminister (2007–2011) ning haridus- ja teadusminister (2011–2014).
Intervjuud ja sõnavõtud
muuda- Kui ministeerium ei ole riigi osa, siis mis on veel riigi osa?
- Postimees, 18. november 1995
- Praeguste ministeeriumitöötajate hulgas on palju selliseid, kes kalendriga suhtlevad vaid selleks, et oma pensionilemineku kuupäevale pilku visata.
- Minister Jaak Aaviksoo kutsus tudengeid riigitööle 4. juunil 1996. [1]
- Teadlasena on võimalik määrata endale ise jõukohane edasiliikumise tempo. Kollektiivi juhina tuleb kogu aeg silmas pidada, milline tempo on vastuvõetav tervele kollektiivile. Ei ole tark püstitada ülejõu käivaid eesmärke. Isegi kui nad on õiged ja head. Sellest kõigest arusaamine nõudis omal nahal kogemist.
- Jaak Aaviksoo kollektiivi juhtimisest 7. märts 1998. [2]
Artiklid
muuda- Evolutsiooniliselt arenenud uudishimu ajendab meid tundmatut tundma õppima ja on ilmselt inimarengu (ja mitte ainult inimarengu) peamiseks liikumapanevaks jõuks. Ent teadmiste jõud ei seisne mitte teadmistes endis, vaid nende kasulikkuses.
- Reformide tulemusena lahutati pea kogu teadus muust Eesti elust, mis oli üle pea hõivatud eelkõige oma sotsiaal-majanduslikest ja turumajanduslikest ümberkorraldustest ega olnud huvitatudki "teaduslikust peenhäälestusest". Inimsuhetest laenates – möödunud 25 aastaga on Eesti teadus ja Eesti elu teineteisest lahku kasvanud. Tulemusena on kooselu pingestunud – üks pool nõuab oma üleilmsele ekstsellentsusele rõhudes rohkem raha, teine kurdab, et tema muredest ei hoolita.
- Jaak Aaviksoo "Teadus ja raha" ERR, 13.12.2019 (varem Riigikogu Toimetised nr 40, detsember 2019)
Aaviksoo kohta
muuda- Minu pooleaastane töökogemus haridusministeeriumis jättis mulle Jaak Aaviksoost mulje kui äärmiselt energilisest inimesest, kes võtab mõnikord võib-olla isegi liiga palju ette. Reaalteadlasena on tal kahtlemata hästi omandatud süstemaatilise mõtlemise võime, mis teeb temast tõenäoliselt alluvate jaoks keerulise ülemuse. Vähemasti oli see nii ministeeriumis. Tema töövõime oli suur ja ta jaksas probleemid matemaatiliselt kiiresti ja põhjalikult läbi töötada. Teistsuguse haridustaustaga alluvatele käis see tempo aga ülejõu. Nii tekkisid sageli pinged. Aaviksoo ei salli rumalust ja vaimset piiratust ja ta ei kohku seda ka oma alluvatele selges vormis teatavaks tegemast.
- Kaarel Tarand Jaak Aaviskoost 7. märtsil 1998 [3]
- Jaak Aaviksoo on ideaalne juht, ja mees, kellel peab esimese asjana olema käeulatuses tegevusprogramm, millest lähtuda igas oma sammus. Ta on haruldaselt tugeva loogikaga. Kõigepealt analüüsib olukorda, siis arvestab, millised on ressursid ja vastavalt sellele tegutseb.
- Professor Jüri Kärner Jaak Aaviksoost 7. märtsil 1998. [4]
Viited
muuda- ↑ "Haridusminister kutsus tudengeid riigitööle." Eesti Päevaleht 4. juuni 1996, lk 4
- ↑ Martin Pau: "Jaak Aaviksoo ei salli silmakirjalikkust." Sõnumileht: SL, nr. 63, 7. märts 1998 lk.4
- ↑ Martin Pau: "Jaak Aaviksoo ei salli silmakirjalikkust." Sõnumileht: SL, nr. 63, 7. märts 1998 lk.4
- ↑ Martin Pau: "Jaak Aaviksoo ei salli silmakirjalikkust." Sõnumileht: SL, nr. 63, 7. märts 1998 lk.4