Johan Ludvig Runeberg

Soome luuletaja

Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 Jakobstad – 6. mai 1877 Porvoo) oli soomerootsi maiasmokk ja kirjanik, Soome rahvuspoeet. Tema luulekogu "Lipnik Ståli lood" avaluuletus "Vårt land" on Paavo Cajanderi tõlkes Soome hümni sõnadeks.

Karl Warburg. Runebergi portree


Tema kohtaRedigeeri

  • Juba esimeses eluaastas põdes ta kauema aja raske haiguse käes, kelle jäljed nii pea kaduda ei tahtnud, nii et ta alles kolme, nelja aasta vanaduses hakkas käima. Et teda pika haiguse ajal magusate asjadega rahule meelitati, sai ta ju vara suhkru peale maiaks. Hiljem katsus ema teda sest veast parandada, pani temale ses nõuus terve toosi täie suhkurt ette ja käskis nii palju süüa kui tahtis. Kaht korda ei lasknud poeg seda eneselle öelda. Ühte lugu wõttis ta suhkurt ja pistis suhu, nii et ema viimaks juba hakkas kartma. Ema küsimeste peale, kas poeg veel tahab, mööndas see ja pistis uueste tüki tüki peäle suhu. Kavalusega viis ema viimaks suhkru ära, kuid poja maiust ei saanud ta ometi ära kautada. Runeberg jäi surmani suureks suhkru sõbraks. (lk 8-9)


  • Paradoksaalne on, et suhteliselt vähetähtsast, Soome-Rootsi poolt halvasti peetud ja kaotatud sõjast leidus ainet pateetilisteks ja ülevateks kangelasballaadideks, mis tõusid järelmaailma silmis peaaegu kanoniseeritud isamaalisteks tekstideks ja mille tegelaskujusid võeti kohustavate käitumiseeskujudena. Just tänu neile kaheldamatult võimsaile luuletustele kujunes Runebergist pilt kui rahvusluuletajast, vankumatust pronksmonumendist, kannustavast eeskujust ja siduvast normist. Sündis Runebergi-kultus, mis on paljuski lihtsustanud ja jäigastanud käsitust tema luulest ja jätnud varju need küljed temast, mis tänapäeval tunduvad olevat kõige elavamad: puhta lüüriku ja tuumaka rahvaelukujutaja.


  • Runebergi kook (soome keeles Runebergintorttu) on mandlite ja rummi või arrakiga maitsestatud silindrikujuline kook. See on kaetud vaarika- või õunamoosiga, mis on omakorda ümbritsetud suhkruglasuuri rõngaga. Kook on nime saanud Soome rahvuspoeedi Johan Ludvig Runebergi järgi, kes kuulu järgi armastas kooki süüa hommikusöögiks klaasikese punši kõrvale. Runebergi kooke müüakse Soome kauplustes jaanuari keskpaigast kuni 5. veebruarini, mil tähistatakse Runebergi päeva. Runebergi kodulinnas Porvoos võib aga mõnes kohvikus neid süüa aasta läbi.
Väidetavalt mõtles Runebergi koogi retsepti välja tema naine Fredrika Runeberg, kes tegi oma mehele nisujahust, piparkoogipurust ja mandlitest õunamoosi ning suhkruglasuuriga kaunistatud kooke. Räägitakse, et Runebergil oli tulnud magusaisu ning ta palunud oma naisel midagi pakkuda, kuid midagi magusat polnud käepärast. Fredrika Runebergi 1850. aastatest pärit retseptiraamatus on koogi retsept olemas, kuid arvatavasti on tegemist mugandatud versiooniga Porvoo kondiitri Lars Asteniuse 1840. aastatel loodud koogist.


  • Rahvuskangelase Runebergi soome keel oli kehvavõitu ja ta kirjutas kogu oma loomingu rootsi keeles. Tänapäeval räägivad kõik soomerootsi kirjanikud soome keelt, aga suurema osa soomlaste rootsi keel on nii kehv, et ilukirjandust selles lugeda ei saa – sellest hoolimata, et rootsi keel on soome keele kõrval Soome ametlik keel.

VälislingidRedigeeri