Eva van Marle, "Pastor Volkert Herkinge portree" (1650)
Sepistatud küünlajalg Ruhnu vanas kirikus

Piibel muuda


Proosa muuda

  • "Ma kingin kirikule kroonlühtri, kui ma pääsen," hüiab Rein.
Oh Jumal, Jumal!
Jaak ei vasta midagi, aga ta lubab oma südames iial enam enese naist peksta, kui Jumal teda veel päästab, iial lina leisikasse vett raputada, et kaupmeest petta, iial naabri heinamaal ööse hobust sööta, iial kirikus jutluse ajal tukkuda, iial magaski teradesse haganaid panna - ei midagi, ei millalgi midagi niisugust enam.

... "Aa, kurat, maa!" hõikab Rein, põlvini vee sees, kuhu ta jää tüki päält kukkunud - "Jaak, maa, kurat, jalad on juba põhjas!" ...

"Lühter on lühter," mõtleb Rein ja kingib kroonlühtri asemel veikese küünlajala.
 
Vikipeedias leidub artikkel